Kesk-Albaania vabariik

Allikas: Vikipeedia

Republika e Shqipërisë së Mesme
Kesk-Albaania vabariik


1913–1914
Lipp
Valitsusvorm Endine tunnustamata riik
Pealinn Durrës
Riigikeeled albaania

Kesk-Albaania vabariik (albaania: Republika e Shqipërisë së Mesme) oli 16. oktoobril 1913 loodud lühiealine tunnustamata riik keskusega Durrësis, tänapäeva Albaanias.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kesk-Albaania vabariik loodi Esad paša Toptani poolt ja lõppes, kui Albaania vürst Wilhelm zu Wied võttis 7. märtsil 1914 pärast Albaaniasse saabumist riigi üle kontrolli. Riigi territooriumi piiras põhjas Mati jõgi ja lõunas Shkumbini jõgi jõgi. On allikaid, mis seovad Kesk-Albaania vabariigi lõpu 1. veebruariga 1914, kui Esad paša Toptani juhitud Albaania delegatsioon pakkus Albaania trooni Wilhelm zu Wiedile. Kesk-Albaania vabariigi lipp oli punane valge tähega all paremas nurgas.

Kesk-Albaania vabariik andis välja oma postmarke. Faik Konica andis esialgu oma toetuse Esad paša valitsusele.

Esad paša Toptani[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Esimene Balkani sõda
 Pikemalt artiklis Esad paša Toptani
Esad paša Toptani

Kõige tähtsamat rolli Kesk-Albaania vabariigi loomisel mängis Esad paša Toptani. Esimeses Balkani sõjas sai ta kuulsaks oma vastupanuga Shkodëri piiramisel. Ta oli Toptani perekonna liige, üks paljudest perekondadest, kes olid rikkad moslemifeodaalidest maaomanikud, Osmanite võimu all eesõigustatud staatusega. Need moslemimaaomanikud koos moslemivaimulikega kartsid kaotada oma eesõigustatud staatust pärast Londoni lepingu sõlmimist ja suurriikide otsust territooriumi tulevase staatuse kohta, mis täna kuulub Albaaniale.

Toetus Serbia kuningriigilt[muuda | muuda lähteteksti]

Serbia kuningriik nõustus Esad paša valitsust rahaliselt ja vajadusel isegi sõjaliselt toetama. Vastutasuks lubas Esad paša neutraliseerida umbes 20 000-mehelise katšakkide rühma Kosovos ja Makedoonias. Viimaseid juhtis Isa Boletini ning toetasid Ismail Qemali ja tema Albaania ajutine valitsus. Esad paša nõustus aitama Serbia kuningriigil omandada osa rannikualast Mustast Drinist põhjas.

Suhted Osmanite riigiga[muuda | muuda lähteteksti]

Ahmed Izet paša
 Pikemalt artiklis Talupoegade ülestõus Albaanias

Osmanite-meelsed moslemimaaomanikud ja -vaimulikud toetasid Esad paša Toptanit, kes jäi Esimeses maailmasõjas Osmanite riigile ustavaks ja säilitas tihedad sidemed valitsusega Istanbulis. Noortürklased Istanbulis lootsid ikka veel taastada Osmanite süseräniteedi Albaania üle ja saatsid agente Albaaniasse. Need tegevused lõppesid (edutu) katsega kuulutada Ahmed Izet paša, siis Osmanite riigi kaitseminister, esimeseks Albaania vürstiks. Ahmed Izet paša oli takistamas neid maaomanikke saamast eesõigustatud staatust mitmesaja Albaaniasse saadetud Osmanite sõduri abil. Nad kõik vahistati Hollandi sandarmeeria poolt 8. jaanuaril 1914, kui nad püüdsid Albaaniasse siseneda. Valitsus Istanbulis eitas ametlikult vahejuhtumit.

Ahmed Izet paša saatis major Beqir Grebenali, veel ühe etnilise albaanlase, üheks oma peamiseks esindajaks Albaanias. Ismail Qemali kontrollitud Albaania ajutine valitsus vahistas ja hukkas major Beqir Grebenali. Selline provokatiivne ja kahjulik Qemali valitsuse sõltumatuseväljendus vihastas suurriike ning Rahvusvaheline kontrollkomisjon sundis Qemali kõrvale astuma ja Albaaniast lahkuma.

Konkureerimine Qemali Albaania ajutise valitsusega[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Albaania ajutine valitsus
Ismail Qemali

Kui Esad paša Toptani rajas Kesk-Albaania vabariigi, oli Vlorës konkureeriv valitsus — Ismail Qemali juhitud Albaania ajutine valitsus — mis soovis kontrollida Kesk-Albaania vabariigi territooriumit. Selle valitsuse asutas rühm Ismail Qemali juhitud albaanlasi ja nad koguti neljast Osmanite vilajetist. Läbirääkimistel Albaania mässajate ja Osmanite riigi läbirääkijate vahel aastal 1912 leppisid pooled kokku ühendada neli vilajetti (Kosovo, Shkodër, Manastir ja Ioánnina) üheks Albaania vilajetiks. Kuna Esimene Balkani sõda algas enne selle kokkuleppe kinnitamist Osmanite riigi parlamendis, jäi see ühendatud Albaania vilajett ametlikult tunnustamata. Albaania sõltumatus kuulutati välja 28. novembril 1912 rühma albaanlaste poolt, kelle Qemali kogus kõigist neljast Osmanite vilajetist koos nelja albaanlasest mehega Rumeeniast. Austria ja Itaalia toetasid Ismai Qemali ja tema valitsuse kavatsusi luua riik, mille territoorium ulatuks kõigile albaanlastega asustatud aladele, sealhulgas Kosovo, osi Montenegrost, Makedooniast ja Kreekast.

Oma töös Memorandum Albaania kohta eitas Esad paša Toptani, et Qemali valitsus oli seaduslik, kirjutades, et see oli "mõne mehe isiklik looming".

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Kesk-Albaania vabariigi loomisega isoleeris Esad paša Toptani Ismail Qemali ja tema Albaania ajutise valitsuse toetajad Albaania põhjaosast, kus elasid peamiselt katoliiklased. Need katoliiklased tõrkusid allumast mõlemale rahvuslikule valitsusele, nagu nad tõrkusid ka allumast Osmanitele. Seega pärast Balkani sõdu ja enne, kui vürst Wilhelm zu Wied võttis 7. märtsil 1914 kontrolli äsjaloodud Albaania vürstkonnas, oli Albaania jagatud kolmeks osaks. Üks osa Mati jõest põhjas oli katoliiklaste kontrolli all, territooriumi keskmises osas oli Esad paša Toptani valitsuse kontrolli all Kesk-Albaania vabariik ja kolmas osa Shkumbini jõest lõunas oli Ismail Qemali Albaania ajutise valitsuse kontrolli all, viimane kuulutas Albaania vilajeti sõltumatuks.