Keir Starmer
| Keir Starmer | |
|---|---|
.jpg) | |
| Suurbritannia peaminister | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 5. juuli 2024 | |
| Eelnev | Rishi Sunak |
| Leiboristliku Partei esimees | |
|
Ametisse asumise aeg 4. aprill 2020 | |
| Eelnev | Jeremy Corbyn |
| Varivalitsuse Brexiti-minister | |
|
Ametiaeg 6. oktoober 2016 – 4. aprill 2020 | |
| Varivalitsuse immigratsiooniminister | |
|
Ametiaeg 14. september 2015 – 27. juuni 2016 | |
| Parlamendiliige | |
|
Ametisse asumise aeg 7. mai 2015 | |
| Riiklik süüdistaja | |
|
Ametiaeg 1. november 2008 – 1. november 2013 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
2. september 1962 Southwark, London |
| Erakond | Leiboristlik Partei |
| Abikaasa | Victoria Alexander (alates 2007) |
| Lapsed | 2 |
| Alma mater | Leedsi Ülikool, Oxfordi Ülikool |
| Autogramm |
 |
Sir Keir Rodney Starmer KCB KC (sündinud 2. septembril 1962) on Suurbritannia poliitik, alates 5. juulist 2024 peaminister, alates 2020. aastast Leiboristliku Partei juht, alates 2015. aastast Suurbritannia parlamendi liige.
Pärast ülikooli töötas Starmer inimõiguste teemale pühendunud kaitseadvokaadina. 2002. aastal sai ta QC (Queen's Counsel; nüüd King's Counsel ehk KC) aunimetuse, mis antakse advokaatidele, kes tegelevad keerukamate juhtumitega. Aastatel 2008–2013 oli Starmer riiklik süüdistaja (Director of Public Prosecutions) ja riigiprokuratuuri juht (Head of the Crown Prosecution Service). 2014. aastal sai ta rüütlitiitli – temast sai Bathi ordu rüütelkomandör (KCB).
2015. aasta valimistel valiti ta Suurbritannia parlamendi alamkoja liikmeks. Aastatel 2015–2016 tegutses ta varivalitsuses immigratsiooniministrina. 2016. aastal määrati ta varivalitsuses Brexiti küsimusega tegelevaks ministriks. Starmer oleks tahtnud korraldada teise referendumi ja oleks eelistanud Suurbritannia jätkamist Euroopa Liidu liikmena.[1]
Pärast Tööpartei kaotust 2019. aasta üldvalimistel valiti Starmer 2020. aasta aprillis leiboristide juhiks.[2]
2024. aasta Suurbritannia parlamendivalimistel saavutas Leiboristlik Partei ülekaaluka võidu. Suurbritannia riigipea kuningas Charles III nimetas leiboristide juhi Keir Starmeri 5. juulil ametlikult peaministriks, kui temast sai sel kohal Rishi Sunaki mantlipärija.
Seisukohti[muuda | muuda lähteteksti]
- Toetab avalike teenuste (sh tervishoiusüsteem NHS, raudteed, postiteenistus, energia, vesi) kuulumist ühiskondlikku omandisse.[3]
- Soovib kaotada ülikoolide õppemaksud.[4]
- Soovib, et 5% kõige enam teenivaid inimesi maksaks rohkem makse.[3]
- Soovib teha lõpu korporatsioonide maksudest kõrvale hoidmisele.[3]
- Peab majanduskasvu ja SKT kõrval oluliseks ka inimeste elukvaliteeti ning on teinud ettepaneku kasutada "heaolu indikaatoreid" mõõtmaks riigi tulemusi tervise, ebavõrdsuse, kodutuse ja keskkonna valdkondades.[5]
- Tahab lõpetada "ebaseaduslikud sõjad" ning üle vaadata Suurbritannia relvamüügi.[3] Seaduslik sõjategevus peaks Starmeri hinnangul saama heakskiidu parlamendi alamkojalt.[6] 2015. aastal kirjutas ta, et Iraagi sõda polnud rahvusvahelise seaduse mõistes seaduslik, kuna puudus sõda autoriseeriv ÜRO resolutsioon.[7]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Leiboristliku Partei 19. esimees Keir Starmer sai eesnime erakonna esimese juhi Keir Hardie järgi.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Keir Starmer battles to keep Labour support for people's vote alive. The Guardian. 07.02.2019.
- ↑ Briti leiboristide uueks juhiks valiti Keir Starmer. ERR. 04.04.2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 My pledges to you. Keirstarmer.com. Vaadatud 08.06.2020.
- ↑ Keir Starmer calls for end to 'scandal' of spiralling student debt. The Guardian. 11.02.2020.
- ↑ Sir Keir Starmer pledges to prioritise nation's wellbeing on Cambridge visit. Cambridge Independent. 06.02.2020.
- ↑ What does Keir Starmer mean by a 'Prevention of Military Intervention Act'?. Labour List. 12.02.2020.
- ↑ Keir Starmer. Airstrikes in Syria are lawful, but I’ll be voting against them. The Guardian. 30.11.2015.
- ↑ 10 things to know about Labour’s Keir Starmer. Politico. 04.04.2020.