Kaupo (ooper)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Kaupo" on Adolf Vedro meloodilisel retsitatiivil baseeruv ajaloolis-psühholoogiline ooper neljas vaatuses ja viies pildis Georg Tuksami libretole. Helilooja esimene ooper. Muusika on tugeva rahvusliku koloriidiga. Sai väljatulekul väga hea publiku ja kriitikute vastuvõtu osaliseks.

Esmaettekanne toimus 3. septembril 1932 Tallinna teatris Estonia. Pärast väljatulekut pole taaslavastamist leidnud.

Peaosades laulsid Karl Viitol (Kaupo), Olga Torokoff-Tiedeberg (Leili), Benno Hansen (Ako), Karl Ots (Lembit) ja Ida Aav-Loo. Dirigeeris Raimund Kull.

Peamised osad: liivlaste vanem Kaupo (bariton), Kaupo naine Leili (sopran), Lennevardi vanem Ako (bass), Sakala vanem Lembit (tenor), piiskop Albert (bass), piiskop Alberti nõbu Ursula (sopran), Maret (metsosopran).

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 13. sajandi esimesel aastakümnel Turaida ümbruses, Üksküla lossis ning selle lähistel. Kaupo on Toreida hiiemetsa kokku kutsunud Sakala vanema poja, noore Lembitu saabumise puhul Liivi hõimude vanemad. Lembitul on ülesanne esitada neile ühinemise ettepanek, et koos võidelda ristisõdijate vastu. Kuid liivlaste vanemad on lahkarvamusel. Lembit püüab neid nõupidamisel lepitada. Kaupo äiale Akole ei meeldi Lembitu poolt pakutud võitluse alustamise aeg – pärast lõikust. Sakslased on juba liiga lähedal. Ülo soovib viivitamatut vastupanu alustamist ja seda ainult liivlaste oma jõul. Tekib kaks leeri. Ühelt poolt Kaupo ja Lembit oma kindla kallaletungi plaaniga. Teiselt poolt Ako koos liivlaste vanematega ja sakslastele ootamatu kallaletungimise taktikaga. Kuid sakslased on juba vallutanud Ako Lennevardi kindluse ja avalikult hukanud ägeda taarausu ja rahvuse poolehoidjana tuntud Ako naise ja Kaupo ämma.

Rahvas nõuab Kaupolt otsekohest vastupealetungi. Kaupo annab järele ja käsib süüdata lahingu alustamiseks märgutuled. Lembit tunneb kaasa rusutud Ako tütre Leili leinale ja nõustub minema lahingusse kaasa. Liivlased ründavad sakslasi Kaupo juhtimisel ja Lembitu osalemisel üksi. Sakslased saavad võidu surudes liivlaste üksused sohu. Kaupo saab haavata ja võetakse vangi. Ilmub võimuahne sakslaste juht, piiskop Albert ning otsustab vangistatud Kaupot kasutades saada liivlased oma mõju alla. Ta ülistab Kaupole kristlust ning pakub talle oma hoolitsust ning oma nõo Ursula armastust. Albert päästab Kaupo kindlast surmast ja viib oma lossi, kus arenebki Kaupo ja Ursula armastus. Albert vahendab ka Kaupole valeteate, et tema naine Leili oli läinud Lembituga kaasa Sakalasse.

Lahingu möödudes otsisid Leili, tema kasvataja Maret ja Lembit asjatult lahinguväljalt Kaupot. Leili saab teada, et Kaupo on üle läinud ristiusku ja abiellub Ursulaga. Lembit avaldab Leilile armastust, kuid naine lükkab abieluettepaneku tagasi.

Kaupo jõuab veendumusele, et vastupanu on mõttetu. Raudmeeste ridu täiendatakse pidevalt. Ta otsustab minna kokkuleppimise ja reetmise teed. Talle lubatakse kogu liivi rahva valitseja kohta. Kaupo läheb Rooma paavsti juurde. Liivlased saavad sellest teada. Tagasiteel Roomast oma rahva juurde varitsevad liivlased teda kivikangru juures, et mõista Kaupo üle kohut. Liivlasede saavad ta kätte, kuid Kaupo ei tunnista end reetmises süüdi. Rahvas peab teda ülejooksikuks, sest ta ei loobu ristiusust. Kaupo naine Leili saab õnnetult surma. Lembit ütleb sõpruse üles. Ako õhutusel pöörab rahvas talle selja. Kaupo jääb üksi kahe maailma vahele, nagu eestlastega on nende ajaloo jooksul sageli juhtunud.

Muusikalugusid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lembitu aaria "Siin võta istet"
  • Kaupo aaria "Nii kaua eemal oma kohustusist"
  • Leinamarss "Notturno funebre"
  • Ursula arietta "Kui ilus ta"

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias