Kaunase kindluse IV fort

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
IV fort

Kaunase kindluse IV fort on endine fort Tsaari-Venemaa Kaunase kindluse koosseisus. Tänapäeval jääb see Kaunasesse Rokai linnaossa, asudes aadressil Plytinės g. 15.

Fort valmis aastail 1883–1888. Seda rekonstrueeriti aastail 1892–1894, 1904–1908 ja 1914.

Fort on asümmeetriline nelinurkse põhiplaaniga rajatis (praktiliselt on see muutunud kolmnurkseks). Selle keskmeks on maa-alune ühenduskäik. Säilinud on selle väravad ja kasarmud, kasemattide osa, kaponiirid ja poolkaponiirid, laskemoonalaod, üks tulepesa, kontreskarpne tugimüür ja forti ümbritsev vallikraav koos esplanaadiga. Fordi muudavad unikaalseks selle külgedel asuvad betoonist poolkaponiirid. Need rajati esmakordselt ventileeritavatena ja olid esmakordselt Tsaari-Venemaal varustatud kuulipildujatega. Ka muutis fordi ainulaadseks tõstemehhanism, mis võimaldas suurtükke hoidlast tulepositsioonidele liigutada.[1]

Esimese maailmasõja ajal jäi IV fort saksa vägede rünnakust kõrvale. Kui sakslased fortide liinist läbi murdsid, jõudis forti valeteave, et sakslased on kolmanda fordi vallutanud. Nii asusid sealsed suurtükid kolmandat forti tulistama, et vene väed saaks positsiooni tagasi vallutada. Taganedes lasid venelased fordi õhku, nii et osad sealsed laskemoonalaod ja suurtükid hävisid. Leedu iseseisvudes kavandati fort Leedu sõjaväe treeningväljakuks. Teise maailmasõja ajal koondati sinna juute, ka kasutati forti juutide hukkamispaigana. Nõukogude perioodil oli fort sõjaväe territoorium, seda kasutati laskemoonalao ja lasketiiruna.[2]

Fordi aladel elavate nahkhiirte kaitseks asutati aastal 1988 Kaunase terioloogiline kaitseala (pindala 8 ha).[3] Selle alal elab 7 liiki nahkhiiri. Aastail 1998–1999 alustati fordi puudest puhastamist ja drenaažisüsteemi taastamist, ent kui raha otsa sai, lõppesid ka tööd.[4] Aastal 2012 eemaldati fordilt puud, et tagada nahkhiirtele paremat ligipääsu nende talvitumispaikadele, ühtlasi õhiti ka leitud lõhkemata jäänud laskemoon. Fort ise on aastast 2002 kultuurimälestisena kaitse all.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]