Katastraalvald
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2024) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2024) |
Katastraalkogukond (või katastrikogukond, katastraal- [või katastri]vald, katastraal- [või katastri]kommuun, katastraal- [või katastri]üksus, katastraal- [või katastri]ringkond, katastraal- [või katastri]piirkond, katastraal- [või katastri]territoorium) on Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Tšehhi, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hollandi ning Itaalia Lõuna-Tirooli, Trentino, Gorizia ja Trieste provintside omavalitsusüksuste katastraalallüksus. Katastraalkogukond registreerib omandiõiguse katastris, mis on register, mis kirjeldab omandiõigust kinnistu piirijoonte järgi.
Habsburgide monarhia Kesk-Euroopa järglasriikides levinud etümoloogia pärineb saksa keelest: Katastralgemeinde (KG; "katastrivald" või "katastrikogukond"), mitmuses: Katastralgemeinden, tõlkes itaalia keeles: comune censuario või comune catastale, sloveeni keeles: katastralna občina, horvaadi keeles: katastarska općina. Tšehhi ja slovaki keeltes muudeti ajaloolised nimed (tšehhi: katastrální obec, slovaki: katastrálna obec, "katastraalvald/-kogukond") 1928. aastal nimedeks tšehhi katastrální území ja slovaki katastrálne územie ("katastraalpiirkond" või "katastraalterritoorium"). Ungaris eksisteeris mõiste ja termin (ungari keeles kataszteri község) vaid minevikus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
1764. aastal alustati keisrinna Maria Theresia korraldusel Habsburgide maade täielikku ülesmõõtmist, mille algatas Keiserliku ja Kuningliku Armee kindralstaap välimarssal Leopold Joseph von Dauni juhtimisel, kes olid saanud teadlikuks usaldusväärsete kaartide puudumisest Seitsmeaastases sõjas. Maria Theresia poeg keiser Joseph II andis 1785. aastal korralduse kogu urbaariumi kasutuselevõtuks omandimaksu jaoks. Praegune kataster valmis pärast Napoleoni sõdu alates 1817. aastast Austria keisri Franz I juhtimisel from (Franziszeischer Kataster). Sellest ajast saadik jagunevad Austria (s.o. Tsisleitaania) kroonimaad Katastralgemeindedeks; Ungari (Transleitaania) maadel alustati maamõõtmist 1850. aastal. Vallad kui teatud autonoomiaõigustega haldusallüksused loodi alles pärast 1848. aasta revolutsioone.
Enamik praegustest Katastralgemeindedest on kunagi olnud iseseisvad kommuunid ja need liideti vallareformide käigus. Neid saab edasi jagada väiksemateks küladeks ja paikkondadeks (Ortschaften). 2014. aastal oli Austrias 7847 Katastralgemeindet. Maa registreerimisel kasutatakse Katastralgemeindes üksuse tunnuseks "KG-Nr" (KG-Nummer ehk number).
Hollandi kadastrale gemeenten süsteem loodi umbes 1830. aastal. Valdade ühendamisel jäävad sageli katastrivallad endiseks, seega võib üks tsiviilvald koosneda rohkem kui ühest katastrivallast; aga katastrivald ei saa kunagi kuuluda rohkem kui ühele omavalitsusele.