Kasutaja arutelu:Tiuks/Arhiiv 1

Allikakriitilisus

Toetud oma muusika elementaarteooria alases terminoloogialoomes ja definitsioonides allikatele, mille paikapidavus üldkehtivana on tihti kaheldav. Kogu austuse juures Leo Semleki vastu (keda ma tunnen isiklikult, tean ja olen trükki toimetanud näiteks tema vägagi originaalseid ja huvitavaid teooriaid muusikaajaloo periodiseerimisest), ei saa ma tihti nõustuda tema poolt kasutusele võetud uute originaalsete terminitega. Probleemile on juhtinud tähelepanu ka Toomas Siitan (täpseid viiteid praegu ei mäleta, võin vajadusel välja otsida). Ei tohi unustada, et oleme äsja väljunud unitaarse süsteemi rüpest, kus põhimõtteliste otsuste tegemise õigus oli hämaratel põhjustel vähestel (näiteks suurema osa ENE muusikateooria artiklite autor on Leo Semlek). Puudus tõeline, avalik, aus diskussioon, mille käigus oleks sõelutud terad sõkaldest. Sellises suletuse olukorras on täiesti arusaadav, et ainuisikuliselt näiteks terminoloogia üle otsustav isik kaotab ühel hetkel reaalsustaju ning selle tulemuseks on näiteks sõna "konsoon" (miks mitte lihtsalt "kooskõla", mis sõnana iseenseset on ju poeetilises mõttes ilus, eestikeelne, kuigi muusikateaduslikus mõttes tegelikult kasutu oma liigse üldistamisastme tõttu).

Niisiis, kutsun üles allikakriitilisusele, st erinevate allikate (eesti situatsioonis enamasti muukeelsete) võrdlemisele ning äärmisele ettevaatusele uute terminite või veel hullem, kõikvõimalike "enam-vähem sinnapoole" sünonüümide kasutuselevõtul. Kui soovid koostada ülevaadet Leo Semleki muusikaterminite loomest, siis tuleb seda ka selgelt nimetada ning selgelt viidata algallikale. Palun ära muuda Semleki originaalsetes uurimustes kasutatud sõnu kergekäeliselt üldkehtivaks muusikaterminoloogiaks.

--Andrus Kallastu 26. september 2007, kell 10:44 (UTC)

Väga hea, et keegi erialainimene sel teemal sõna võttis. Täiesti valdkonnakauge inimesena tekkis mulgi ainuüksi Interneti vahendusel Semleki tegemistega tutvudes mingi ohutunne tema terminoloogia ja definitsioonide üldaktsepteeritavuse kohta pealt.--Ken 26. september 2007, kell 13:03 (UTC)

Nüüd sain selgust minagi. Kuna muusikateooriast ei ole ilmunud palju raamatuid, siis arvasin, et Semlek on nüüd terminoloogiat uuendanud. Ausalt öeldes osa sõnu paneb mõtlema ja kohe ei saa arugi, mida sõna tähendama peaks. Kuna terminoloogia on raske, ei võeta tema õpikuid koolides kasutusele. Nüüd püüan küll Semlekist kaugele hoida. Asi tundub siis hoopis lihtsam.--Tiuks 26. september 2007, kell 21:17 (UTC)

Kui jutt on ainult terminoloogiast, siis ei ole minu meelest mingit probleemi. Ükskõik millist terminoloogiat me kasutame, Semleki termineid võib mainida ja tulebki mainida. Muus osas võib ju teda ikka kasutada, lihtsalt terminid tuleb siis asendada. Andres 28. september 2007, kell 05:45 (UTC)

---

Kõrgustähistus

Tähtnimetused ei ole helikõrgused, vaid teatud heliastmete nimetused. Andres 14. september 2007, kell 11:23 (UTC)

Tähtnimetused on helikõrguse tähistus ehk kõrgustähistus.--Tiuks 14. september 2007, kell 20:22 (UTC)

Nad ei ole helikõrguste tähistus, sest erinevates oktaavides on helikõrgused erinevad, aga tähistused samad. Andres 14. september 2007, kell 23:51 (UTC)

Ei ole samad, oktaavi numbrid on juures.--Tiuks 15. september 2007, kell 00:37 (UTC)

Artiklipealkirjades ei ole oktaavinumbreid. Näiteks "esimese oktaavi la" tähistab küll helikõrgust, kui on kokku lepitud, et see vastab võnkesagedusele 440 Hz, aga "la" iseenesest ei tähista. Andres 15. september 2007, kell 01:08 (UTC)

Ega me siin tähtnimetustest nooti ei hakka kirjutama ja sellepärast ongi artiklid ilma oktaavi tähiseta ja silpnimetusi ei panda oktaavi järgi paika. Aga kõrgustähistuse tähistus on ta ikkagi.--Tiuks 15. september 2007, kell 01:18 (UTC)

Silpnimetusi pannakse küll oktaavi järgi paika, näiteks see, millest ma ülalpool rääkisin, on la¹.

Nojah, aga mis põhjus see on, et mitut helikõrgust sama tähe või silbiga tähistatakse? See ei ole ju juhuslik.

See on tulnud muusika ajaloost. Guido Arezzost pani hümni järgi silpnimed, vanad kreeklased võtsid kohe tähestiku appi helikõrguste tähistamiseks.--Tiuks 15. september 2007, kell 01:33 (UTC)

Ei, ma ei mõelnud seda. Miks näiteks täht c tähistab mitut erinevat helikõrgust? Andres 15. september 2007, kell 09:49 (UTC)

Kuidagi peab ju need oktaavidesse jagama ju. Igas oktaavis on alushelisid 7 ja alushelile lisatakse oktaavi tähis (numbrina või ilma, suure või väikese algustähega).--Tiuks 15. september 2007, kell 13:18 (UTC)

Kui lisatakse oktaavi tähis, siis on tegu otseselt kõrgustähistusega, kui mitte, siis otseselt mitte. Tähistatakse asja, mis kordub oktaavi tagant. See ei ole ju kõrgus, vaid midagi muud. Andres 15. september 2007, kell 13:35 (UTC)

Täht erineva oktaavitähistusega ongi helikõrguse tähistus ehk kõrgustähistus. Võib ju öelda siis hoopis, et oktaavi tähistus. Oktaavi tähistus näitab ka ju heli kõrgust. --Tiuks 15. september 2007, kell 13:46 (UTC)

Jah, aga minu küsimus puudutab tähte ilma oktaavitähistuseta. Andres 15. september 2007, kell 15:24 (UTC)

Muusikas kasutatavaid helikõrgusi on juba antiikajast alates tähistatud tähestiku tähtedega. Ma ei saa aru, kuidas ei saa aru, et ka ilma oktaavi tähiseta on tähed helikõrguse tähistus ehk kõrgustähistus moodsama sõnaga.--Tiuks 15. september 2007, kell 15:39 (UTC)

No kuidas ta siis on, kui tegelik kõrgus jääb täpsustamata? Andres 15. september 2007, kell 15:42 (UTC)

Sa mõtled kõrgustähistust, mitte kõrgustähistuse tähistust? Näiteks "la" ei tähista otseselt helikõrgust, vaid teatud heliastet. Andres 15. september 2007, kell 01:26 (UTC)

Mõtlen ikkagi kõrgustähistuse tähistust.--Tiuks 15. september 2007, kell 01:29 (UTC)

Mis see on? Andres 15. september 2007, kell 01:31 (UTC)

tähtnimetused ja silpnimetused.--Tiuks 15. september 2007, kell 13:18 (UTC)

Mis mõttes see on kõrgustähistuse tähistus? Andres 15. september 2007, kell 13:35 (UTC)

Jään selle üle mõtlema.--Tiuks 15. september 2007, kell 15:51(UTC)

Tähtnimetus

Miks sa eemaldasid artiklist Cis kategooria Helid? --Metsavend 13. september 2007, kell 13:15 (UTC)

Sest need on tähtnimetused ja tuleks muusikateooria alamkategooria tähtnimetused alla panna. Helid on liiga lai mõiste.--Tiuks 13. september 2007, kell 13:23 (UTC)

Siis tuleb kõik need artiklid siit kustutada ja viia vikisõnaraamatusse. Artiklid tuleb teha mõistete, mitte nende nimetuste kohta. --Metsavend 13. september 2007, kell 13:27 (UTC)

ma pole küll muusik, kuid arvan, et võiks mitte kustutada need cis'id ja mis kõik iganes on (vabandust). Tegemist on siiski mõistetega, vähemalt minu arust.--Hendrix 13. september 2007, kell 13:32 (UTC)

Tähtnimetused on akordide kirjutamisel ka olulised. Need on ju helikõrgused. Metsavend, palun ära piilu muusika asju, siis on asi hoopis rahulikum. Nendele tähtnimetustele saab töö käigus igasugust infot lisada, mis kohe pähe ei tule. Häälestuse juures on helikõrgus väga oluline ja sellesse ei ole ma veel süvenenud.--Tiuks 13. september 2007, kell 18:21 (UTC)

Redigeerimine

Tere tulemast Vikipeediasse minugi poolt.

Mõned tähelepanekud:

Seda malli, mida Sa oma kasutajalehel kasutad, saab esile kutsuda ka nõnda {{Mall:Kasutaja:Vikipeedia hobi}}.

Kui Sa muutatusi teed, püüa hakkama saada rohkemate muudatustega vähemate redigeerimiste abil.

Kas on ikka vaja lehte Vikipeedia:Muusika viki:Märksõnad, kui on olemas Muusika mõisteid? Samuti on selle nimi kahtlane.

Muidu aga veelkordselt tere tulemast, Eesti Vikipeedias ongi vähe muusikateemadel artikleid kirjutavaid inimesi. Edu edaspidiseks.

iffcool 17. august 2007, kell 10:52 (UTC)

Mingeid piiranguid redigeerimiste arvule meil tegelikult pole. Ei maksa selle pärast muretseda. Andres 17. august 2007, kell 10:57 (UTC)

Mul on asi veel pooleli. Mallide leidmisega võiksite abiks olla. Näiteks loendid, mitte + märgiga, vaid kus oleks vastava kategooria artiklid kõik välja toodud (märksõnad). Muusika mõisted on ebamäärane sõna ja seepärast oleks märksõnad (artiklid) kategooriatena suuremaks abiks. Tahan aega leida, et muusika viki saaks korralikult üles ehitatud. Praeguse süsteemiga ei saa mingit ülevaadet. Artiklite juurde on vaja teha tabel, kust saaks kiiresti leida kõik, mis puudutab muusikat kui ka ajalugu (keskaeg (ajaloo kategooria keskaeg muusikas (muusika kategooria). Palun kannatust!

Oma kommentaari lõppu saad lisada enda nime kasutades paremalt teist ikoon üleval ääres või neli lainet ~~~~. iffcool 17. august 2007, kell 15:09 (UTC)

Aitäh õpetuse eest! Ma olen vikis nii vähe kirjutanud, et ei ole jõudnud tutvuda kõigega. --Tiuks 17. august 2007, kell 15:12 (UTC)

Palun selgita, mida Sa mõtled kõigi artiklite väljatoomise all? Võib-olla aitab meie kategooriate süsteem? Andres 17. august 2007, kell 19:12 (UTC)

Ma alustangi kõigepealt kategooriate läbivaatamisega ja teen tabeli. Siis saab hakata vaatama, kas on vaja artiklitele kategooriaid panema. Tegelen sellega.--Tiuks 17. august 2007, kell 23:27 (UTC)

Üks väike palve sulle, ära kategoriseeri kasutajalehtedel tehtavaid katsetusi. Aga selleks, et sa neid ise lihtsamalt üles leiaksid võid ju nendele alllehekülgede oma kasutajalehelt ka otse lingid panna. Jõudu ja jaksu süsteemist arusaamisega, iga algus pidavat ju raske olema... - Ahsoous 18. august 2007, kell 21:11 (UTC)

üks väike soovitus veel, vaatan et sul seal tabelid katavad üksteist ära, et seda ei juhtuks võid sinna nende vahele panna reakese {{brClear}} -- Ahsoous 18. august 2007, kell 21:15 (UTC)

Millegipärat kustus ära. Ma tahan toimivat malli teha. Praegu õpin tabeli tegemist ja ei pane õigeid märke. Tahaksin muusika artiklitele teha navigeerimismalle.--Tiuks 18. august 2007, kell 21:17 (UTC)

Aitäh nõuande eest, vikis võiks õpetuste lehel see olla. Vahel vaatan ja ei saa aru, mis midagi tähendab. See on ju teine keel.--Tiuks 18. august 2007, kell 21:20 (UTC)

Üks selline asi, et jääb mulje, et sul on sisse lülitatud valik 'Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks' aga parandused, mida sa teed ei kvalifitseeru enamasti pisiparandusteks. Ole hea ja võta sellega miskit ette. - Ahsoous 27. august 2007, kell 12:22 (UTC)

Mis on täpsemalt pisiparandused? --Tiuks 27. august 2007, kell 12:42 (UTC)

Eks see rohkem küll tunde järgi märkimine ole küll, aga reeglina miskite kirjavigade parandamine, interviki linkide lisamine, kategoriseerimine ja muidu sehukesed pisikesed asjad, aga paari tekstilõigu kirjutamine seda ei ole. - Ahsoous 27. august 2007, kell 14:57 (UTC)

Artikkel ei saa koosneda ainult pildist. --Metsavend 30. august 2007, kell 18:32 (UTC)

Kas sa hakkad ise pilti juurde otsima, piltide otsimine võtab kaua aega. Kui ma olen sobivas kohas, siis ma kopin pildi ja hiljem kirjutan teksti. Milleks nii palju nuriseda? Ma tean ise ka, et teksti on vaja.--Tiuks 30. august 2007, kell 18:36 (UTC)

Pildiga võib ju oodata, kuni tuleb tekst. Andres 30. august 2007, kell 19:13 (UTC)

Ma arvan, et suurt vahet pole... Ainuüksi pilt annab antud juhul suure osa informatsioonist kätte ja ma kujutan ette, et pärast on võibolla need pildid jälle internetiavarustes kadunud ja üsna nüri inimesel uuesti neid otsima hakata... Jürka 30. august 2007, kell 19:18 (UTC)

Tänan Jürka! Sa tabasid just naelapea pihta.--Tiuks 30. august 2007, kell 19:20 (UTC)

Selleks, et pildid "kaduma" ei läheks, saab lingid neile ju oma kasutajalehele panna. --Metsavend 30. august 2007, kell 20:02 (UTC)

Täpsustuseks veel, et nende ainult pildist koosnevate artiklitega tuleb kiiremas korras midagi ette võtta. Kui midagi ei muutu paari päeva jooksul, siis lendavad prügikasti. --Metsavend 30. august 2007, kell 20:36 (UTC)

See tähendaks topelttööd... Ma isiklikult ei näe erilist probleemi, kui ainult pilt on artiklis... Juurde võiks muidugi lisada vastava malli, et pooleli või et "see artikkel tuleb alles kirjutada" vm... Jürka 30. august 2007, kell 20:55 (UTC)

Praegu mõtlengi nendele teksti. Muide La artiklis on viga. Diatooniline helirida võib luua igast helist. C-st on a 6. aste. Vigadest kubiseb see viki.--Tiuks 30. august 2007, kell 20:46 (UTC)

Mul on Netvibes ka, sealt ma saaksin ka igast arvutist kätte. Mul on lastekari ümberringi. Vahel lähen vanasse arvutisse ja kui rahu ei ole, siis ma eelistan piltidega tegelemist.

nähes 'as'-i teket tekkis mõte küsida, kas see lühend ka eesti keeles altsaksofoni tähendab? - Ahsoous 30. august 2007, kell 18:53 (UTC)

Ei ole ette tulnud. Kui märkan veel sarnaseid lühendeid muusikas panen kirja.--Tiuks 30. august 2007, kell 18:55 (UTC)

Samast asjast ei kirjutata kahte artiklit, vaid tehakse ümbersuunamislehed #REDIRECT[[...]] --Metsavend 30. august 2007, kell 20:05 (UTC)

Kui ei ole noodist ja on ka samasugune lühend, siis tuleb järelikult mainida sellest selles samas noodi artiklis. Sa ju küsisid altsaksofoni kohta. Kui ma õppisin kunagi partituuri lugemist, siis võtmega pandi kõik paika. Lühendeid pillidel ei kasutatud.--Tiuks 30. august 2007, kell 20:17 (UTC)

aga ütleme näiteks plaadiümbrisel? - Ahsoous 30. august 2007, kell 20:22 (UTC)

Plaadiümbrisel võib AS ka aktsiaseltsi tähendada. Seda peab igaüks ise aru saama. As (ja teised) helistikud on ka, mis plaadiümbrisel võivad olla. --Tiuks 30. august 2007, kell 20:28 (UTC)

kle ega ma ei küsind nalja viluks... inglise ja ka saksakeelsetel plaadiümbristel võid aeg-ajalt kohata nime järel märgistust (as) ja siis mõtle. - Ahsoous 30. august 2007, kell 20:33 (UTC)

muide üks pisike tähelepanek, aga selline soov, et eestikeelses vikis (kuigi töötavad ka inglisekeelsed Image, Category jm) siis oleks kena kui kasutaksid eestikeelseid sõnu nagu Pilt. Aga veel, et kus kohas seal oktaavi artiklis see pilt asuma peaks... kui tahad vasakule jätta, siis lisa kirjeldusse sõna 'left', teine asi, et kena on kui pildi juures oleks nähtaval ka mingi selgitus mida see kujutama peaks, siis lisa sinna veel sõna 'thumb' aga igaljuhul kirjuta juurde mida pilt kujutab... - Ahsoous 30. august 2007, kell 20:50 (UTC)

Kui pilt on artikli pealkirja ennast iseloomustav... st pildil on kujutatud just see, millest on artikkel ja ei midagi muud... siis mina olen saja käega kategooriliselt vastu sellele, kui selle alla selgitus kirjutatakse... Selgitus on ikka selle jaoks, kui pildil on midagi, mis vajab selgitamist või täpsustamist... aga nagu inimeste kohta artiklite juures... panna pildi alla, et see on näed, ikka see inimene, kellest artikkel on... täiesti mõttetu... Jürka 30. august 2007, kell 20:58 (UTC)

vaata pildi juutes peab olema kirjeldus, see on üks internetis piltide kuvamiseks kasutatavid t põhimõtteid. kas see kirjeldus peab nähtav olema on iseasi, aga ta peab olemas olema, sest on ka selliseid inimesi, kellel on piltide kuvamine välja lülitatud, mõnel põhjusel võtab pildi laadimine kauem aega jne., siis ka sellisel juhul on võimalik kirjeldusest lugeda mis seal pildil olemas olema peaks. - Ahsoous 30. august 2007, kell 21:10 (UTC)

Ok, olen nõus, aga siis olgu ta ikka mittenähtav... Jürka 30. august 2007, kell 21:13 (UTC)

Tekst peab alati nähtav olema ja primaarne. Minule ei ütle need pildid midagi. Mingid jooned ja mullid. Ühtegi linki edasi ei lähe ka. Niimoodi ei tehta vikipeediat. Kui midagi kirjutada ei oska, pole artiklit vaja teha. --Metsavend 30. august 2007, kell 21:19 (UTC)

Muideks ka minu arvates pole tõesti alati vaja, et see kirjeldus igakord näha oleks, sõltub rohkem konkreetsest olukorrast... aga kasutajaleht pole sellel teemal just parim koht arutluseks - Ahsoous 31. august 2007, kell 07:12 (UTC)

Küll lingid ja tekst tuleb. Ma ei jõua kõike korraga teha, ega ma robot ei ole. Mina soovitan navigeerimise kaste, mis on tuleviku muusika. Siis leiab paremini üles kõik vajaliku.--Tiuks 30. august 2007, kell 21:25 (UTC)

Väga hea. Jään ootama. Navigeerimiskaste võin aidata teha. --Metsavend 30. august 2007, kell 21:28 (UTC)

Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikas seletan lahti. Põhimõte oleks selles, et muusikateoorias, muusikaajalugu ja võib olla veel mõned tähtsamad kategooriad tuleksid vasakusse tulpa. Paremas tulbas oleks nende kategooriate tähtsamad artiklid (või äkki tuleks kategooriateks teha). Muusikateoorias oleks tähtsamad helivältus, helikõrgus, helitugevus, tämber. Muusikaajaloos peaks olema ajastute, vormide kaupa aga seda praegu ei saa. Navigeerimiskastis peaks eraldi olema muusika, kunst ja kirjandus. Mingit pilti püüan luua Vikiprojektiga.--Tiuks 30. august 2007, kell 21:38 (UTC)

Füüsika

Ma just piilun muusika asju, sest ma tahan sellest rohkem teada, kahjuks on sinu kirjutatud artiklid minusugusele võhikule täiesti arusaamatud. Kas muusikas loogika ei kehti? Kui sa kirjutad Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk põhivõnkumine ehk puhastoon siis ehk tähendab ju sisuliselt võrdusmärki. Ühest asjast ei tohi kirjutada mitut artiklit. Selleks on meil ümbersuunamised. Palun tee see asi korda. Sa tekitad siin palju segadust. Soovitan sul mõni asi rahuldavalt valmis teha, mitte jätta hunnikute kaupa artikleid ripakile. --Metsavend 13. september 2007, kell 20:10 (UTC)

Muide vanades raamatutes kirjutatakse lihtheli ehk lihtvõnkumine ja internetis oli liht- ehk puhastoon. Tegelikult on üks ja sama, kuid võib võnkumise asjus rohkem lahti seletada. Heli puhul ju ei seleta võnkumisest. Mul on tunne, et lõpuks liidab nad ikkagi kokku alapealkirjadena. Hea mõte, kas Andres ka seda pooldab?--Tiuks 13. september 2007, kell 20:18 (UTC)

Lihtvõnkumine on üldisem mõiste kui lihtheli. Neid võib samastada ainult teatud kontekstis. Lihtheli ja puhastoon on üks ja sama asi. Eraldi artikleid ega alapealkirju nende jaoks pole tarvis. Andres 14. september 2007, kell 11:23 (UTC)

Tegelikult on lihttoon ehk puhastoon sama, mis lihtvõnkumine. lk.25 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Hanno_vonkumised_lained.pdf . Ja liht- ja liithelis räägutakse pillikeele võnkumisest tervikuna (lihtvõnkumine) ja osade kaupa (liitvõnkumine), mis ikkagi tegelikult on üks ja see sama. Ma jätaksin liht- ja liitheli, teised teeks ümbersuunamisega. Nii saaks asi tõesti selgem, sest üldiselt räägitakse muusikas helidest, aga teoorias on nad füüsikalised suurused.--Tiuks 14. september 2007, kell 20:38 (UTC)

Seal ei ole öeldud, et lihttoon on sama mis lihtvõnkumine.

Edasi, pillikeele võnkumine on erinev helilainest, mille see esile kutsub.

Lihtvõnkumine ja liitvõnkumine ei ole võnkumine tervikuna ja osade kaupa, vaid liitvõnkumine on lihtvõnkumiste summa. Andres 14. september 2007, kell 23:41 (UTC)

Jah, graafiliselt oleks ühesugune sinusoid perioodilises nihkes.--Tiuks 14. september 2007, kell 23:44 (UTC)

Sellisel juhul poleks mõtet liht- ja liitvõnkumisi eristada. Andres 14. september 2007, kell 23:51 (UTC)

Tervikuna võnkumine annab põhivõnkesageduse ehk helikõrguse, teised võnkumised annavad värvingu ehk tämbri, teised võnkumised on ülemhelid.--Tiuks 14. september 2007, kell 23:53 (UTC)

Jah. Aga nende summeerimisel üldjuhul sinusoidi ei teki. Andres 15. september 2007, kell 01:08 (UTC)

Tekib saehamba kujuline sinusoidi, mis on saadud üksikute lihtvõnkumiste (harmoonikute) sageduste liitmisel. Liidetakse sellised sagedused, mis suhtuvad nagu täisarvud (1:2:3:4 jne). 1 võngub pillikeel täes ulatuses, 2 poole kaupa, 3 kolmandikena jne. Kõigi algfaas on 0° ja muutumine toimub ühes suunas. --Tiuks 15. september 2007, kell 13:32 (UTC)

Autor peab silmas elastses keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi. Ta nimetab heliks ainult kuuldava sagedusega helisid, kuigi teistes käsitlustes võidakse kõiki selliseid võnkumisi helideks nimetada. Igatahes on olemas ka muid võnkumisi ja muid harmoonilisi võnkumisi, nii et mitte igasugune võnkumine pole heli. Andres 14. september 2007, kell 23:48 (UTC)

tuletan sulle meelde, et ... on olemas ristilained ja pikilained, kui tahketes kehades võib heli levida nii piki kui ristlainena, siis vedelikes ja gaasides üksnes pikilainena... ristsuunaline võnkumine võib esile kutsuda pikilaine... pillikeele võnkumine iseensest ei ole veel heli, vaid see võnkumine tekitab ümbritsevas keskkonnas häirituse, mis siis hakkab lainena levima ja vat alles see laine on heli. -- Ahsoous 15. september 2007, kell 00:15 (UTC)

Jah ma tean, süvenen lainesse siis, kui lihtvõnkumine ja liitvõnkumine on korda saanud. Heli on pikilainetus, helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7.html Mul on varsti kõik segamini.--Tiuks 15. september 2007, kell 00:29 (UTC)

näiteks betoonis levib heli ka ristlainena -- Ahsoous 15. september 2007, kell 00:33 (UTC)

---

Mul endal tekkis mõte, et kõik need jutuks olevad artiklid võiks panna ühte artiklisse kokku, millel oleks ühine pealkiri... Kas "Noodid" vm... Eks Tiuks on asjaga rohkem kodus ja teab, mis need täpsemalt on... Jürka 30. august 2007, kell 20:55 (UTC)

Ma püüangi suuremate artiklitega selgust tuua. Eraldi artiklid on ainult selleks, et kui tekstis tuleb juttu teistest asjadest, siis on vastus kohe olemas

Eelmisele kommentaarile lisan, et see pilt on oktaavist ja kujutabki oktaavi. Vahel on mul teine asi pooleli, aga kui õiget pilti näen, siis lisan selle mujale. Selle pildiga oli täpselt sama lugu. Ma ei jõua kõike siin kohe korda teha. Siin on vahel nii mööda, et karju appi. Katsetan ka Image asemel Pilt, kuigi ükskord see ei toiminud. Võib olla tegin ise midagi valesti. Tänan õpetuste eest.--Tiuks 30. august 2007, kell 21:02 (UTC)

Eraldi artiklid peavad kindlasti olema. Andres 30. august 2007, kell 21:34 (UTC)

Rahu ja külma verd - sa vist said aru, et ma parem muusika teooriapoolega seotud asju ei käpi - aga oletame, et artikli lugeja ei tea kogu värgist mitte s-ugi, mis ta siis selle pildi kohta ja mis seal kujutatud on peaks arvama - mõtleb, äkki, et mõnele klaverile on tähed peale kirjutatud? Jõudu asjade korrastamisel, Vikipeedias juba töö otsa ei lõpe ;) - Ahsoous 30. august 2007, kell 21:33 (UTC)

Muide see on mõnele väga hea spikker nootide õppimiseks. Kahju, et inglaste b täht h asemel on, aga ma ei oska ise pilte parandada.--Tiuks 30. august 2007, kell 21:43 (UTC)

aga vaata seda pilti Pilt:C Dur Klaviatur.png - Ahsoous 30. august 2007, kell 22:13 (UTC)

Inglise nootides on h asemel b ja too pilt hariks rohkem, interaktiivsem. Seda pilti saaks kasutada C-duuri juures, nagu pildi nimi ütleb.--Tiuks 30. august 2007, kell 22:17 (UTC)

Sa Tiuks, lae muutmist vajav pilt oma arvutisse ja siis saad kõige lihtlabasema pildi redaktoriga vastavad parandused teha. Windowsis on selleks Paint. Väga hea vahend selliste pisiparanduste tegemiseks. Ja siis laed üles tagasi juba oma litsentide ja värkidega.--Hendrix 31. august 2007, kell 04:03 (UTC)

Ma olen Paintiga pilte teinud, aga Wordis oli minuarust lihtsam. Noodimaterjali saaksin ka teha (kunagi hiljem), sest mul on Finale 2007 olemas.--Tiuks 2. september 2007, kell 21:16 (UTC)

litsentside küsimus on päris komplitseeritud sellisel puhul, ma miskipärast arvan, et GFDL pildi puhul ka töötlus peab jääma GFDL-i alla ning kõik eelnevatesse litsentsidesse puutuv peab ka seal küljes olema. Aga piltide redigeerimine ei ole alati sugugi eriti lihtne tegevus... proovige seda läptopi peal ja ilma lisahiireta teha ;) Ma kardan, et me oleme siinse kasutaja juba päris ära ehmatanud, aga minu arvates on seegi töö, mis sa siin teind oled tänuväärt tegevus. - Ahsoous 31. august 2007, kell 07:12 (UTC)

Vaata ma saan aru küll, et sa kõike korraga ei jõua ja sellest saavad teised ka aru, aga sellised ainult pildiga lehed ei ole tõesti mitte just eriti informatiivsed ja ma saan ka aru võimalikust kustutamissoovist. Aga ma soovitan sulle, pane artikli algusesse kasvõi üks lause sissejuhatuseks kirja (definitsioon või nii) ja kirjuta pildi juurde mida see kujutab. Hiljem tagasi tulles saad ju artiklit alati täiendada. - Ahsoous 2. september 2007, kell 21:04 (UTC)

Võtan noodimaterjali kohe ette ja ei tegele teiste häirivate artiklitega.--Tiuks 2. september 2007, kell 21:17 (UTC)

üldjuhul thumbile ära suurust määra, see jätab võimaluse igalühel endal suurus oma seadetest paika panna -- Ahsoous 2. september 2007, kell 22:40 (UTC)

Aitäh!

Vabandan, aga kustutasin su katsetused ära, sest esimene oli vales nimeruumis, ja teised ei hakka sellisel kujul kindlasti tööle, kui sa selgitaksid mis sa teha üritasid, äkki suudaks aidata - - Ahsoous 21. september 2007, kell 22:56 (UTC)

Omast arust üritasin malli teha. Mitmerealist nagu näiteks siin http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Novell --Tiuks 21. september 2007, kell 23:01 (UTC)

põhjusmõtteliselt pole eestikeelses vikis kõiki neid abimalle mis inglisekeelses vikis olemas on ja seepärast su katsetus ka tööle ei hakanud. tegin siis miskit siinsete vahenditega hetkel valmis usun et hetkel piisab, kui rohkem aega saan siis võib-olla uurin millalgi neid mitmete ridadega malle - Ahsoous 21. september 2007, kell 23:31 (UTC)

Oleks tore küll!--Tiuks 21. september 2007, kell 23:33 (UTC)

Helitugevus / Heliintensiivsus

Tõstsin teema üles rubriigis "Vahekohut nõudvad artiklid" [[1]].--Andrus Kallastu 2. oktoober 2007, kell 06:48 (UTC)

Väga hea. Loodame, et tuleb keegi tarkpea asja selgitama.--Tiuks 3. oktoober 2007, kell 19:47 (UTC)

-kord/-hord

Mis alusel sa -kordid -hordideks teisaldad? --Metsavend 12. oktoober 2007, kell 22:21 (UTC)

Sellepärast, et sain vastuse ÕS-ist. Vaata Arutelu:Heksahord Lapsel läheb helirida ja akord sassi, kui on kord lõpuga. Teooria õpikutes kasutatakse ainult hord lõpuga sõnu, ka Semlek kasutab.--Tiuks 12. oktoober 2007, kell 22:25 (UTC)

Mina loen vastusest, et ÕS on ühtlustanud kõik -kord lõpulisteks. Miks sa siis -hordi alla teisaldad? --Metsavend 12. oktoober 2007, kell 22:31 (UTC)

ÕS ei tea ise ka mis on hea. Andres seletas mulle, et see on tulnud sellest kuidas kreeka keelset sõna hääldada. ÕS on hakanud hääldama k-tähega. Tegelikult muusikateooria õpikutes on ainult h-tähega. Ja minu arust on see õige. Kuna ma enne ei olnud kuulnud kord kõpuga sõnu, siis see tundus mulle akordi kõlaga. Muusikas on nii palju akord sõnu, et ei ole mõtet helirea sõnu kord lõpuga kasutada.--Tiuks 12. oktoober 2007, kell 22:38 (UTC)

ÕS on kirjakeele norm, mida KÕIK, sealhulgas Vikipeedia peavad järgima. Palun teisalda tagasi ja tee ettepanek Emakeele Seltsi keeletoimkonnale nende sõnade muutmiseks. --Metsavend 12. oktoober 2007, kell 22:46 (UTC)

Kas sa täpsemaid andmeid saad anda. Muide inglise viki kasutab ka hord sõnu. Artiklis on ju ka ÕS-i sõna ära märgitud. Mina ei kiirustaks enne parandama, kui ettepanekule vastatakse. See, et kasutatakse k-tähte on lihtsalt kokku lepitud kuskil komisjonis ja võõrsõna leksikonis on mõlemad. See tähendab, et h-ga ei ole vale.--Tiuks 12. oktoober 2007, kell 22:53 (UTC)

Mis andmeid? Miks sa siis kiirustad parandama lähtudes oma seisukohast? Kõik eesti keele reeglid on "kuskil komisjonis" kokku lepitud. Neis komisjonides on muu hulgas ka vastava eriala spetsialistid. Võõrsõnade leksikon ei ole mingi autoriteet. Seal on palju vigu. Lähtuma peab ÕSist. --Metsavend 13. oktoober 2007, kell 19:28 (UTC)

Ka mina leian, et pealkirjades tuleks järgida ÕS-i. Kord-sõnadelt on ju ümbersuunamised ja artiklites on ära toodud mõlemad vormid. Kindlasti tuleks aga oma murest keelemeestele teatada. Andres 13. oktoober 2007, kell 19:43 (UTC)

Siis ma peaks malli ka ümber muutma, sest muidu ei näita ta loetavat artiklit mustalt. Seda ma aga teha ei taha. Tulen teie soovile vastu ja muudan tagasi. Võtan uuesti ÕS-iga kontakti. Neile tagasi kirjutada ei saanud ja e-maili nimi oli ka sellel.aadressil.ei.vasta@eki.ee--Tiuks 13. oktoober 2007, kell 21:57 (UTC)

---

Palun kanna kõik uued artiklid sisse lehele Muusika mõisteid. Ma ei ole viimastel päevadel seda teinud. Andres 20. november 2007, kell 10:39 (UTC)

Teen ära! Edaspidi lisan kohe uue artikli sellele lehele.--Tiuks 20. november 2007, kell 13:53 (UTC)