Silpnimetus

Allikas: Vikipeedia

Silpnimetus on helikõrguse tähistus. Silpnimetus võib olla heli põhinimetus või põhinimetuse teisendus ehk tulendnimetus.

Absoluutse helikõrguse silpnimed on: do, re, mi, fa, sol, la, si.

Altereeritud heli tähistamiseks lisatakse silpnimetusele diees, dubldiees, bemoll või dublbemoll

Relatiivse helikõrguse silpnimed on (Heino Kaljuste): jo, le, mi, na, so, ra, di. "Ut" on "do" varasem nimetus. Inglise keelt kõnelevates maades on silpnimetuse "si" asemel kasutusel "ti" ning tähtnimetuse "h" asemel "b".

Jo-le-mi süsteemi on meie jaoks kohandanud Heino Kaljuste ja see süsteem on algklasside muusikaõpetuses tänapäevani. Relatiivsel helikõrgusel on pooltoon alati mi-na ja di-jo vahel.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]