Lihtheli

Allikas: Vikipeedia
Simple harmonic motion.png

Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest.

Võnkekõvera osa, mis algab keskjoonest, läbib laine maksimumpunkti, miinimumpunkti ja lõppeb taas keskjoonel, nimetatakse tsükliks (ing.cycle).

Tsükli ajalist kestust nimetatakse perioodiks (ing. period).

Tsükli pikkust väljendatakse ka lainepikkusega (ing. wavelenght), mis on kahe järjestikuse tsükli analoogiliste punktide vaheline kaugus.

Võngete faasi (ing. phase) kirjeldatakse nurgakraadidega, üks terviklik tsükkel on 360°. Võnkekõvera nullpunkt enne positiivset osa on 0°.

Harmoonilise võnkumise võrrand

x = a sin ( ω t )

Võnkumise parameetrid:

  • võnkeperiood - aeg, mille vältel võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke (tsükli). Sest võnkumist iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel liikumine uuesti kordub. Mõõtühik on sekund (s).
T = 2π/ω
  • võnkesagedus on ajaühikus sooritatud täisvõngete (tsüklite) arv. Mõõtühik herts (Hz) 1 Hz = 1 võnge sekundis, 65,4 Hz = 65,4 võnget sekundis ehk 1 Hz = 1 tsükkel / 1 sekund
f = 1 / T = ω / 2π või nurksagedus ω = 2π / T
Keha võnkumine (pillikeele võnkumine) täies ulatuses annab põhisageduse ja võnkumine väiksemate osadena annab suurema võnkesageduse ja tekkinud helisid nimetatakse ülemhelideks

Keha (elastse keha) võnkumine täies ulatuses annab põhilise võnkesageduse ehk põhivõnkesageduse. See on heli koostise põhiheli (mis määrab heli kõrguse).


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]