Kasutaja arutelu:LTarve/Chikungunya viirus
Oli juba see: Kasutaja:Mteppor/Chikungunya viirus. Ivo (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 01:17 (EEST)
Tänan Sind õigeaegselt esitatud artikli eest. Kahju, et teemaga nüüd niimoodi läks, et see kaks korda võeti. Tööta praegu enda teksti kallal ja pärast saate need loodetavasti kokku panna üheks artikliks. Tundub, et materjal ei kattu täies ulatuses, nii et see võimalus on olemas. Maht on selgelt piisav ning artikli struktuur on üpris hea. Pildid on lisatud kohaselt ning silmapaistvalt on laused enamvähem sobiva pikkusega. Proovin siiski pakkuda tagasisidet.
Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.
Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.
Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.
Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.
Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.
inimeselt-inimesele - ei ole vaja sidekriipsu.
Mõistete artiklitele püüa viidata nende esimesel esinemisel (nt „viirus(haigus)“)
Määratlusel oleks hea kui kõigepealt mainida kõige tähtsamat nähtuse puhul. Ma ei ole kindel, kas ülekandumise viis antud juhul on see, aga äkki tõesti?
„Haigust põhjustab Chikungunya viirus (CHIKV).“ Ma ei tea viiruste meditsiinilistest kirjeldustest küll päris palju, aga kas Sa just ei öelnud seda juba? Või – kas artikkel on viirusest või viirushaigusest?
Viirust on korduvalt identifitseeritud ka Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Aafrikast ning mitmest Aasia piirkonnast. Identifitseeritud, oleks ehk tuvastatud, aga kas see on siinkohal õige sõna? Lause kontekstis ehk pigem „leitud“.
Alates sellest ajast - alates esimesest kirjeldamisest siis? Varem ei olnud?
Äkki pigem, et epideemiaid on registreeritud/vms
ebaregulaarsete intervallidena – korrapäratute vaheaegadega?
C-kategooria – võiks linkida patogeenide kategooriate artiklile (mis on või ei ole veel olemas).
Elusolenditel (k.a viirused) on muide ilus lisada ka kastike kiireks infoedastuseks, nagu
http://et.wikipedia.org/wiki/Alfaviirus , http://et.wikipedia.org/wiki/Rotaviirus või http://et.wikipedia.org/wiki/Vaktsiinia_viirus . Koodi saad nendelt lehtedelt kopeerida.
Chikungunya viiruse üldiseloomustus – piisab „Üldiseloomustus“
ahelga, postiivse, interemediaadilt, kolmpleks – speller! Uus versioon käi spelleriga üle. Rohkem trükivigu ei maini.
Pole võimalik eristada, kas moskiito kannab viirust või ei. – Kas silma järgi või üldse?
(NCBI/GenBank ID nr DQ443544.1) – võib asetada ehk viitesse...
domäänid – veidi kummaline sõna. Ma olen küll kuulnud domeenidest, nt https://et.wikipedia.org/wiki/Domeen siin, aga ka sellest hulgast ei suuda ma valida, mis on õige tõlgendus.
Leviku kirjeldus jääb natuke segaseks. Haigusi kantakse edasi siis põhiliselt aasias? Püüa loogilist järgnevust korrastada.
Infektsioon e. nakatumine? inkubatsioonaeg e. peiteaeg?
Selles faasis esineb „äkiliselt tekkiv kõrge palavik“ (kuni 40 °C) , millega kaasnevad tugevad külmavärinad.
Või nt. Nakatunud kogevad äkilisi palavikuhooge (kuni 40 °C) , millega kaasnevad tugevad külmavärinad.
10E8 ehk annab lahti kirjutada.
1ml – 1 ml
„On teada, et“ - võib ehk ära jätta. Samas on puudu viide.
artriiti e. ...
ülalmainitud sümptomid – pead silmas artriiti? Lauset võiks teha lühemaks.
kannatavad – antud juhul siis kannatasid ja olid?
Enamus neist patsientidest kannatavad mõne meditsiinilise seisundi all ning on komplikatsioonidele vastuvõtlikumad. – Midagi on siit puudu, aga ehk saab lihtsalt maakeelsemaks teha samuti.
Viimaste viiruspuhangute ajal on kindlaks tehtud, et raseduse ajal CHIK viirusesse haigestumine ei põhjusta viiruse ülekannet lootele. Kui aga nakkus esineb sünnituse ajal, on olemas 50% risk, et viirus kandub emalt üle lapsele. Hetkel pole ühtegi tõendit, et CHIKV võiks üle kanduda rinnapiimaga. – Äkki on viited ka?
Siiski on enamus nakatunute sümptomid kerged ja suurem osa patsiente paraneb haigusest täielikult.
Ehk on võimalik sõnastada ümber ilma siiski’ta. Ka fakt tekitab siin segadust. Varasemad numbrid ei olnud nii positiivsed. Siin on „enamik nakatanutest“ 60%?
ajatakse - aetakse
dengue - link, suurtäht?
Kuigi mõlemad haigused jagavad sarnast kliinilist haiguspilti, on pikaajalised liigesevalud iseloomulikumad pigem chikungunya viirusele, verejooksud aga dengue viirusele.
Lauseehitus on kummaline, arvestades, et Sa pole verejookse varem maininud.
Chikungunya infektsiooni saab diagnoosida detekteerides patsiendi verest kas viirust, viraalset RNA´d või spetsiifilisi antikehi.
Chikungunya nakkust saab diagnoosida otsides patsiendi verest kas viirust, viraalset RNA´d või kindlaid antikehi. Diagnoosi meetod valitakse vastavalt kättesaadavale vereproovi kogusele ja vanusele.
Verest – Vere?
identifitseerimiseks – tuvastamine
Või: Veretest võimaldab ainsana kindlalt eristada CHIK viirust palju ohtlikumast dengue viirusest. ?
detekteerimiseks – saab ehk asendada? ja seda igal pool?
See meetod eeldab suuremat kogust proovi kui teised, kuid on üsnagi spetsiifiline. Jääb veidi ähmaseks, mis spetsiifiline siin tähendab.
elimineerida – kõrvaldada
Üheks võimaluseks on mürgitada võimalikud moskiitode paljunemispaigad, et tappa vastsed.
Moskiitode paljunemispaiku võib vastsete tapmiseks ka mürgitada.
Väga huvitav, CHIKV sääsed siis avatud veekogudes ei paljune? Kliimalised iseärasused?
ei osuta need ei täiskasvanutele ega lastele mingit ohtu. – ei kujuta ohtu
Segaseks jäi, kas aafrika moskiitod on siis öisema eluviisiga? Aasia omade puhul sai päevast eluviisi mitu korda rõhutatud.
Näiteks Indias toimus põhjalikult dokumenteeritud Chikungunya viiruse puhang aastatel 1963, 1964 ja 1973. - Mitmuses ikka!
Aafrikas esineb üldiselt inimeste nakatumist üsnagi madala tasemel – veidi arusaamatu, mida see tähendab.
vektoriks. – kindel?
Keeleline tase on tegelikult üsna hea, ja üleüldine struktuur on eeskujulik. Kui nimetatud konarustega tegeleda, saab artiklist ka kiiresti asja. Hädasti oleks aga jutule viiteid juurde vaja! Loodan, et see on võimalik.
Hetkel lisatud viited tuleks samuti paremini vormistada. Arvestama peaks, et kui interneti ümberpaiknemisel (nagu ta seda teeb) lingid veidi muutuvad peaks allikas ikkagi ülesleitav olema. Ehk vaja oleks, lehe pealkiri, autor kui võimalik, ilmumise koht, aeg jne. Võimaluste piires.
Edu teksti teistkordsel lugemisel! Vii parandused sisse ja anna teada, kui valmis! Vaatan uuesti üle.
PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 16:29 (EEST)
Tähenduses "kuni" asenda sidekriips mõttekriipsuga.
nedendes - kontrolli spelleriga üle.
Lisa intermediaadilt ehk vaheühendilt (väga hea, et link olemas).
RNA´d; 95%`il - kasuta sidekriipsu ülakoma asemel. Ülakoma on enamasti juhtudel, kus sõna hääldus ei vasta eesti kirjapildile, nt Wilde'i vms.
Kinnistunud suurtähtlühendite puhul võib sidekriipsu ka ära jätta, nagu RNAd. See on eelistuse küsimus.
Internetiviidetele võiks lisada ka väljaandmisajakirja või kodulehe nime, tuleks kindlasti lisada aga kuupäev, mil aadressi olemasolu sai viimati kontrollitud.
Lisaks tuleb lisada veel hästi palju siseviiteid vikipeediasse.
Edu! Anna teada, kui valmis.