Kasutaja:RobertRSMN/Napoleon

Allikas: Vikipeedia
< Kasutaja:RobertRSMN(Ümber suunatud leheküljelt Kasutaja:WooteleF/Napoleon)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

TÕLKEPROJEKT

Napoléon Bonaparte (15. august 1769 Ajaccio, Korsika5. mai 1821 Longwood, Saint Helena) oli Prantsusmaa väejuht ja riigimees, esimene konsul 17991804 ning Prantsuse keiser (Napoleon I nime all) 18041814 ja 1815. Oma võimu tipul valitses ta suurt osa Euroopast.

Napoleon sündis Korsikal itaalia aadlipäritolu vanemate pojana ning sai mandri-Prantsusmaal suurtükiväeohvitseri hariduse. Kuulsuse saavutas Esimese Prantsuse Vabariigi ajal kui ta juhatas edukalt sõjategevust Prantsuse-vastaste Esimese ja Teise koalitsiooni vastu.

1799. aastal viis ta läbi riigipöörde ja nimetas end esimeseks konsuliks, viis aastat hiljem kuulutas senat ta juba keisriks. 19. sajandi esimesel kümnendil osales Prantsuse keisririik Napoleoni juhtimisel kõiki Euroopa suurvõime haaranud järjestikustes konfliktides, mida nimetatakse Napoleoni sõdadeks. Saadud võidud kinnitasid Prantsusmaa positsiooni mandri-Euroopa mõjukaima riigina ning Napoleon kasvatas Prantsusmaa mõjusfääri, luues liitusid ja määrates oma sõpru ja sugulasi Prantsusmaale alluvate Euroopa riikide valitsejateks.

Päritolu ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Napoleon sündis 15. augustil 1769. aastal kaheksalapselise pere teise lapsena Casa Buonapartes Ajaccio linnas Korsika saarel. Aasta varem oli Korsika Genova vabariigi käest Prantsusmaa omandisse läinud. Tulevane keiser risiti Napoleone di Buonaparte nime all, vahetades selle kahekümnendatel eluaastatel prantsusepärasema Napoléon Bonaparte'i vastu. Oma eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend.

Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadlisuguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika esindajaks Louis XVI õukonda. Napoleoni peamiseks mõjutajaks lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks ning kolm õde-venda, kes surid lastena:

Napoleon ristiti oma teise sünnipäeva eel 21. juulil 1770 Ajaccio katedraalis.

Napoleoni aadlipäritolu ning perekonnasidemed andsid talle õppimisvõimalused, mis tol ajal tüüpilistele korsiklastele kättesaamatu oli. Jaanuaris 1779 astus Napoleon Autuni usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning ama aasta mais võeti ta Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga...Poisist saaks hea meremees."

Õpingud Brienne'is lõpetas Napoleon 1784. aastal, misjärel asus edasi õppima École Militaire'i Pariisis. See lõpetas tema mereväeplaanid, mis olid viinud isegi ideeni astuda Briti mereväkke. Ta asus hoopis õppima suurtükiohvitseriks ning oli isa surmast tingitud sissetuleku vähenemise tõttu lõpetama kaheaastase kursuse ühe aastaga.Isa surm vähendas tema sissetulekut ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas.

Sõjaväekarjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli lõpetamise järel võeti Bonaparte 1785. aasta septembris nooremleitnandi auastmes teenistusse La Fère'i suurtükiväerügementi. Ta teenis Valence'i, Drôme'i ja Auxonne'i garnisonis kui Prantsuse Revolutsiooni puhkemiseni 1789. aastal...

Ta veetis revolutsiooni esimesed aastad Korsikal, võttes osa keerulisest konfliktist rojalistide, revolutsionääride ja Korsika natsionalistide vahel. Ta toetas revolutsioonilisi Jakobiite, tõusis kolonelleitnanti auastmesse ning sai vabatahtlike pataljoni ülemaks...

Napoleon naasis veelkord Korsikale, kuid läks tülli natsionalistide juhi Pasquale Paoliga, kes oli otsustanud Prantsusmaast lahku lüüa ning saboteerida Prantsusmaa rünnakut Sardiiniale kuuluvale La Maddalena saarele...Bonaparte ja tema pere olid sunnitud 1793. aastal tüli tõttu Paoliga mandri-Prantsusmaale pagema.

Touloni piiramine[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Touloni piiramine

1793. aasta juulis lasi Bonaparte trükkida vabariiklasi toetava pamfleti Le Souper de Beaucaire ("Õhtusöök Beaucaire'is"), mis tõi talle revolutsionääride juhi Maximilien Robespierre'i venna Augustin Roberspierre'i imetluse ja toetuse. Korsika päritolu Antoine Christophe Saliceti abiga nimetati Bonaparte vabariiklaste suurtükiväe ülemaks Touloni piiramisel. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. Bonaparte otsustas vallutada künka, mis lubaks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sunniks Briti laevad evakueeruma. Sooritatud rünnak, mille käigus Napoleon reide haavata sai, viis linna vallutamiseni ning tema ülendamiseni brigaadikindraliks 24 aasta vanuselt.

Bonaparte teod tõid kaasa Rahvapäästekomitee tähelepanu ning ta määrati Prantsusmaa Itaalia armee suurtükiväe juhatajaks. Oodates oma kinnitamist antud ametipostile, tegutses Napoleon rannakindlustuste inspektorina Vahemere rannikul Marseilles' ümbruses.

Ta koostas plaani Piemonte ründamiseks Esimese koalitsiooni vastase sõja käigus ning saadeti Augustin Robespierre'i poolt Genovasse, plaaniga uurida välja riigi kavatsused Prantsusmaa suhtes.

13 Vendémiaire[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Itaalia sõjakäik[muuda | muuda lähteteksti]

Egiptuse sõjakäik[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsusmaa valtseja[muuda | muuda lähteteksti]

Konsulaat[muuda | muuda lähteteksti]

Ajutine rahu Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]

Reformid[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse keisririik[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmanda koalitsiooni sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Lähis-Ida liidud[muuda | muuda lähteteksti]

Neljanda koalitsiooni sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Sõda Ibeeria poolsaarel[muuda | muuda lähteteksti]

Viienda koalitsiooni sõda ja uus abielu[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjakäik Venemaale[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuenda koalitsiooni sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Sada päeva[muuda | muuda lähteteksti]

Pagendus Saint Helena saarel[muuda | muuda lähteteksti]

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Surmapõhjus[muuda | muuda lähteteksti]

Abielud ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Kujund??[muuda | muuda lähteteksti]

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Meetermõõdustik[muuda | muuda lähteteksti]

Napoleoni koodeks[muuda | muuda lähteteksti]

Napoleon ja usundid[muuda | muuda lähteteksti]

Konkordaat[muuda | muuda lähteteksti]

Napoleon ja juutide emantsipatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Bonapartism[muuda | muuda lähteteksti]

Kriitka[muuda | muuda lähteteksti]

Tiitlid[muuda | muuda lähteteksti]

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]