Kasutaja:Vihmarvu/liivakast
Ristsõnad ehk ristsõnamõistatus on sõnamõistatus, mis tavaliselt on ruudu või ristküliku kujuline ruudustik valgetest ja mustadest ruutudest. Mängu eesmärk on täita valged ruudud tähtedega, moodustades vihjeid või fraase, lahendades vihjeid jõuab vastusteni.
Ristsõnade loomise ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ristsõnad on tehtud teadatuntud kujul juba alates aastast 1913, kui sel ajal 21. detsembril jõudis ajakirjandusse üks esimesi ristsõnamõistatusi. Väljaanne, kuhu ristsõna ilmus, oli New York World ning selle autoriks selleaegne ajakirjanik Arthur Wynne. Kuigi ajakirjandusse oli ka varasemalt ilmunud ristsõnu, seda 1890. aasta 14. septembril Itaalia väljaandes Il Secolo Illustrato della Domenica, siis Wynne’i ristsõna oli lähedasem sellele kujule, kuidas me seda tänapäeval mõistame. 1920ndaiks oli ristsõnahullus jõudnud sinnamaani, et raamatukogudes tekkis probleeme sõnastike ja entsüklopeediate puuduse tõttu. Nimelt tudengid ja teised lugejad, kes vajasid neid oma igapäevategemiste jaoks kasutada, ei saanud seda teha. [1]
1924. aastal ilmus Guinnessi andmete järgi USA-s ristsõnade esimene kogumik. Raamat tekkis Dick Simon ja Lincoln Schuster partnerlusega, Simon & Schuster, ning kogumiku nimetuseks oli „Cross Word Book “. Väljaanne jätkab tänapäevalgi ristsõnade tootmist.[2]
Alles hiljuti, aastal 1997, tekkis Crossword Weaver, mis on esimene arvutitarkvaraprogramm, mille abl oli võimalik luua ristsõnu arvutis. See loodi ja patenteeriti Variety Games Inc. poolt. [2]
Ristsõnade genereerimise viisid[muuda | muuda lähteteksti]
Enamus projekte, mis käsitlevad ristsõnade genereerimist, on lahendanud probleemi, kuidas luua ristsõna otsitava sõna ning seletuse paari, sedasi, et vaadatakse olemasolevatest sõnaraamatutest sõna definitsioone ning sellest kujunebki programmi alus, (Otsitav sõna, Definitsioon). Samuti vaadatakse sünonüümisõnastikke või analüüsitakse veebist saadud lauseid, millest pannakse kokku paar, mida kasutada alusena. Ristsõna raamistik on enamasti lahendatud algoritmidega, mis sobitavad sõnad tähthaaval ruudustikku, kuid leidub ka selliseid, mis sobitavad sõnad ruudustikku sõnahaaval, kasutades selleks eraldi metoodikat.
Ristsõnade genereerimine sõnahaaval[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene täielikult automaatne ristsõna genereerija loodi aastal 2008.[3] Nende töö eesmärk seisnes luua programm, mis suudab inimeste ehk kasutajate vahelesegamiseta koostada ristsõnu, kasutades eelseatud veebilehtesid infoallikatena nagu wiki lehed, sõnastikud jms. Programmi töö jooksul laetakse nendelt leh-tedelt alla definitsioonid, kasutades loomuliku keele töötluse (NLP ) meetode. Edasi kasutatakse piirangutega rahulolu programmeerimist (CSP), mille abil paigutatakse internetist saadud otsitavad sõnad ristsõna lauale ehk kastidesse. Lisaks toimub kogu protsess sõnahaaval, mitte tähthaaval. Programmi loojate[3] arvates on nende projekt esimene, kes sellise protsessiga hakkama said. Varasemalt on seda üritatud samuti teha, kuid seda inimeste poolt üle vaadatud sõnastike baasil. Proverb on üks, kes kasutades NLP võtteid lahendab vihje probleemi töötades eelseatud teadmiste baasil.[4] Teine näide on WebCrow, kes üritab Proverbi ületada võttes andmed otse veebist, pannes otsitav sõna otsingusse ning tulemused töödeldakse NLP abil, millest tekib võimalike vastuste loend.[5] Rigutini jt. töö katsetusel saadi tulemuseks, et õigeid definitsioone oli 81%, valesid 3% ja õigeid kuid kasutamatuid 16%. Kirjutavad, et probleemiks selle juures on see, et suurem protsent sõnu on semantilise poole pealt korrektsed, kuid ristsõnas neid kasutada ei saa, sest nad kas on liiga pikad, sisaldavad väljendeid, mis on liiga lähedased vastusele või on liiga mitmetähenduslikud.
Ristsõnade genereerimine tähthaaval[muuda | muuda lähteteksti]
Eeldades, et sõnahaaval ristsõnade genereerimine on raskem tähthaaval meetodist, vajab täht-tähe haaval versioon teistsugust algoritmi. Seda tehti projektis, kus kasutati dünaamilist, heuristiliselt määratletud, otsuste struktuuri, kuna algselt üritatud terve sõna kaupa paigutamine ei õnnestunud.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Novaator. (21. detsember 2013. a.). Eesti Rahvusringhääling. Allikas: Novaator: https://novaator.err.ee/253057/21-detsembril-1913-ilmus-ajakirjanduses-uks-esimesi-ristsonamoistatusi
- ↑ 2,0 2,1 Bellis, M. (kuupäev puudub). Ristsõnajalgade ajalugu. allikas EFerrit: https://et.eferrit.com/ristsonajalgade-ajalugu/
- ↑ 3,0 3,1 Rigutini, L., Diligenti, M., Maggini, M., & Gori, M. (2008). A Fully Automatic Crossword Generator. 2008 Seventh International Conference on Machine Learning and Applications (lk 362-367). San Diego, CA, USA: IEEE. doi:10.1109/ICMLA.2008.104
- ↑ Keim, G. A., Shazeer, N. M., Littman, M. L., Agarwal, S., Cheves, C. M., Fitzgerald, J., Grosland, J., Jiang, F., Pollard, S., Weinmeister, K. (1999). PROVERB: The probabilistic cruciverbalist., allikas AAAI-99 Proceedings: https://www.aaai.org/Papers/AAAI/1999/AAAI99-101.pdf
- ↑ Ernandes, M., & Gori, M. (2005). WebCrow: a WEB-based system for CROssWord solving. American Conference on Artificial Intelligence (AAAI-05), (lk 1412-1417). Allikas: https://www.aaai.org/Papers/AAAI/2005/AAAI05-224.pdf
- ↑ Mazlack, L. J. (21. veebruar 2003. a.). Computer construction of crossword puzzles using precedence relationships. doi:https://doi.org/10.1016/0004-3702(76)90019-9