Kasutaja:Ramon.peedoson

Allikas: Vikipeedia

Roheline Saagrai[muuda | muuda lähteteksti]

Roheline saagrai (Pristis zijsron) on saagrailaste sugukonda saagrai perekonda kuuluv kala, keda võib leida Vaikse ookeani lääneosas ja keskosas troopilistes ja lähistroopilistes vetes. Tema arvukus on drastiliselt vähenenud ning nüüd peetakse teda kriitiliselt ohustatud liigiks.[1]

Roheline saagrai
Keskmine nendest on roheline saagrai, ülemine on harilik saagrai, alumine on salesaagrai.
Keskmine nendest on roheline saagrai, ülemine on harilik saagrai, alumine on salesaagrai.
Taksonoomia
Hõimkond Keelikloomad Animalia
Klass Kõhrkalad Chondrichthyes
Selts Saagrailised Pristiformes
Sugukond Saagrailased Pristidae
Perekond Saagrai Pristis
Liik Roheline saagrai

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Roheline saagrai on tõenäoliselt suurim saagrai liik, ulatudes kogupikkuseks kuni 7,3 meetrit, kuid tänapäeval harva üle 6 meetri. Kala ülaosa on rohekaspruuni kuni oliivipruuni, samas kui kõhualune on valkjas.[1]

Teistest saagrai liikidest on teda võimalik eristada: rohelisel saagrail on hambad ninamiku lähedal mille mõlemal küljel on 23–37 hammast. Hambad ninamiku otsas on ilmselgelt lähemal kui alguses. Ninamik ise on suhteliselt kitsas, laiusega 9-17% selle pikkusest. Ninamik ise moodustab 23-33% kogu kala pikkusest. Rinnauimed on lühikesed ning seljauim on selgelt tagapool kõhuimedest.[2]

Levik ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Roheline saagrai on levinud Vaikse ookeani lääneosas ja keskosas troopilistes ja lähistroopilistes vetes. Ajalooliselt hõlmas tema levik 5 900 000 km 2 ja see ulatus Lõuna-Aafrikast, põhjast Punase mereni ja Pärsia laheni, idast Lõuna-Hiina mereni, läbi Kagu-Aasia kuni Austraaliani.Tänapäevaks on ta aga enamikust ajaloolisest asulast hävinud. [3]

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Rohelise saagrai arvukus on drastiliselt vähenenud ning IUCN on teda kandnud "kriitiliselt ohustatud" nimekirja. Peamiseks ohuks on kalapüük kuid teda ohustab ka elupaikade kadumine. Eriti haavatuks teeb kalal ta ninamik mis jääb võrkudesse väga tugevalt kinni.[1] Ajalooliselt on rohelist saagrai registeeritud 34 riigis kuid väljasurnud on ta 2 ning võimalik, et veel 24 riigist, jättes alles vaid 11 riiki kus ta kindlasti elab.[3]

Rohelisel saagrail looduslikult vaenlasi on väga vähe, kuid võib sattuda saagiks suurtele haidele või krokodillidele[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Simpfendorfer, C. (2013). [doi:10.2305/IUCN.UK.2013-1.RLTS.T39393A18620401.en ""Pristis zijsron". The IUCN Red List of Threatened Species. IUCN. 2013: e.T39393A18620401"]. Vaadatud 30.03.2020. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)
  2. Last; White; de Carvalho; Séret; Stehmann & Naylor (2016). Rays of the World. CSIRO. Lk 59-66. ISBN 9780643109148.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. 3,0 3,1 Dulvy; Davidson; Kyne; Simpfendorfer; Harrison; Carlson & Fordham (2014). [doi:10.1002/aqc.2525 "Ghosts of the coast: global extinction risk and conservation of sawfishes"]. Vaadatud 30.03.2020. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Seitz, J.C (2018). "Green sawfish". Ichthyology. Florida Museum of Natural History. Vaadatud 03.30.2020. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)