Kasutaja:Ohpuu/Hiiumaa pyhapaigad

Hiiumaa looduslike pühapaikade loendi toores materjal.

Allikaid

• Marja Kallasmaa. Hiiumaa kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Instituut 2010
• Kaitstavad looduse üksikobjektid Hiiumaal

kindlamad kihelkonniti

liigitamata

• Hiieselja hiis Kärdla lähedal. Eisen mainib "Eesti mütoloogias", vt täpset viidet artiklis Pühalepa kirik. Võis mõelda Hiiessaare küla.
• Hiiumaa ristimägi, Kpuu lk 68–69
• Hiiemänd, Kablimänd, Palvemänni mätt
• Kallasmaa 2010, lk 46 (hulk Hiie talusid): Hiie t. iie Emm Sõru. Käi Kaigutsi (= Tirtsu). Phl Lõpe 2004 Hiie, Hiiessaare 2003, 2004 Hiie, Nõmba 2003, 2004 Hiie. < hiis : hiie. Vrd. Kallasmaa 1996: 42.

Käina kihelkond

• Tirtsu t. Käi Kaigutsi (= Hiie). < tirts : tirtsu ’rohutirts’. (Kallasmaa 2010, lk 251)

Pühalepa kihelkond

• Kassari pyhapaik (hävinud): Kassari hiiemets ~ Kassaare hiiemets + Eisen, "Esivanemate varandus". seal ka hiiekoerad. + Remmeli "Hiie asemes" oli ka vist isegi mitu teksti. + Kpuu lk 74, nr 31
• *Ohverdimägi Phl Tempa, samastet nimega Pühapeeks (Kaskor 2003: 46). // Kallasmaa 2010, lk 171
• Ohvriaed oh̀ vriaid Phl Kõverlaid. // Kallasmaa 2010, lk 171; Kallasmaa 2010, lk 202 (vrd ka lk 201 Pääks, mida ei hakka tsiteerima siin): Pühapeksi ~ Pühapse ~ Pühapeksu Phl Tempa, samastet nimega Ohverdimägi (Kaskor 2003: 46). Kettunen (1955: 162) toob võrdluseks pääks, -i ’grosser dichter Kieferwald’, ’Waldecke, Waldinsel’ ja pääkspuu ’Popenbaum’. Esimene võimalus on tõenäolisem. Vt. Pääks.
• Ohvrikivi oh̀ vri- Phl Kassari. // Kallasmaa 2010, lk 171
• *Hiiede pere Phl Kassari (Ariste 1933) (= Kantsi, = Põldtee, = Põllude). Kaskor 2003: 185 mainib talu nimedena veel Hiierdi ja Konsa. (Kallasmaa 2010, lk 46); Kallasmaa 2010, lk 71: Kantsi t. Phl Kassari (Ariste 1933) (= Hiiede pere, = Põldtee, = Põllude). Hiiumaal on esinenud pn. Kans. Vrd. kants : kantsi, kansi Jäm Khk Vll Pöi Muh L M Nõo San ’kindlus, maalinn; vall, kaitsemüür; varemed, alusmüür; küngas, kõrgendik; virn, kuhi’ ja kaugemalt (Vai Krk Kan) kants : kandsi ’kõlbmatu maatükk’. Muh Kantsi küla nimi pärineb tõenäoliselt perekonnanimest (Kallasmaa 1996: 82).
• Põhilise leppe kivid ~ Põlise leppe kivid ~ Püha leppe kivid ~ Otimägi. Muinas.ee Põlise leppe kivid; Rahvapärimustega seotud koht "Otimägi", "Põlise leppe kivid", "Püha leppe kivid", I a-tuh lõpp e. Kr.. Kultuurimälestiste riiklik register. kultmin määrus 1997: arheoloogiamälestis nr 42; endine nr 504. Kpuu lk 72–73
• Kablimänd kablimänd ~ kabelimänd, Pühalepa kihelkond, Nõmba küla (Kallasmaa lk 61).
• Hiiemänd Phl Nõmba (sama kui eelmine?) (Kallasmaa lk 46)
• Hiiessaare küla on millegi järgi nime saanud. Kallasmaa 2010 lk 46: Hiiessaare k. hiiesare Phl 1606 seal veel mõis Kahusals gårth, mille naabruses vabadik Hie Knuth (Tiik 1966: 549), 1688 Håfwett Hien, Godzet Hie, Håf Hio (Ariste 1938: 11), 1725/26 Das Guth Hienhoff (Läänemaa 1990: 208), 1732 Hio mois (Thor Helle 321), 1782, 1795 Hienhoff (F 1864, 2, IV-10: 105; V-66: 56), 1795, 1811 Hiokülla (F 1864, 2, V-66: 85p.; VI-71: 197), 1798 Hio (Mellin), 1834 Hiokülla (F 1864, 2, VIII-197: 208p.), 1855 Hiesaar (Russwurm 1855: 77), 1939 Hiiesaare, 2003, 2004 Hiiessaare. Russwurm: ’Haininsel, von hio ’heiliger Hain’, sm Hiije, Hiide ’Halbgeistern, Riesen’; hiid g hiiu ’Riese, Recke’, hiis g hiie ’Hain, Gebüsch’ (Ariste 1938:11). L. Kettunen (1955: 109 joone all) toetab P. Ariste Russwurmilt pärinevat arvamust, et Hiiessaare järgi on võinud nime saada kogu saar. Hiiessaare k. Hindre t. juures olnud muistne Hiie või Hiiu mõis (Russwurmil (1855: 77, 78) Hienhoff, Hiohoff. e-lised ja o-lised kirjapanekud vahelduvad juba 17. sajandil. H i i e s a a r e l u h t Phl Ala (hm.). *H i i e s s a a r e n i n a Phl Hiiessaare 2004. H i i e s a a r e R o o t - s a a r e Phl Ala (hm.). *H i i e s s a a r e t u l e t o r n Phl Hiiessaare 2004.;
• igaks juhuks see ka. Kallasmaa 2010, lk 48: Hindre t. hiǹ dre Phl Hiiessaare, muistne Hiie mõis olnud Hindre t. juures. Phl Kassari, vrd. Esikülas 1725/26 Metza Lauko Hinder (Läänemaa 1990: 200), Tagukülas

1725/26 Hindre Mick, Hindre Matz (Läänemaa 1990: 213), 1795 Hindrie Jürrie (F 1864, 2, V-66: 250p.), Sarve 2003, 2004 Hindre, Paluküla 2003, 2004 Hindre, Puliste. < in. Vt. ka Indri.

• Hiiekare Phl Hiiessaare külas. (Kallasmaa 2010, lk 46)
• kontrollida: Kablipõld kablipöld Phl Hiiessaare (Kallasmaa 2010, lk 61)

Emmaste kihelkond

• Emmaste ohvritamm, Emmaste küla ja kihelkond kultmin määrus 1997: arheoloogiamälestis nr 1; endine nr 491.
• Tärkma ohvritamm

Reigi kihelkond

• Ülendi hiiepärn. Kpuu lk 66–67 maa-ametist
• Kalana kabel, Kpuu lk 70–71
• Kiduspe ohvripärn, Kiduspe küla, Kõrgessaare vald. kultmin määrus 1997: arheoloogiamälestis nr 11; endine nr 3-k
• Ohvriallikas "Külmallik", Mägipe küla, Kõrgessaare vald. kultmin määrus 1997: arheoloogiamälestis nr 33; endine nr 514; Kallasmaa 2010, lk 171: Ohvriallik oh̀ vre- Rei Mägipe (= Külmaallik).
• Kalmistu "Kabelimägi", Pihla küla, Kõrgessaare vald. kultmin määrus 1997: arheoloogiamälestis nr 35; endine nr 498

kontrollida

(kaitstavad looduse yksikobjektid)

• Hiiessaare silmakivi
• Tubala rändrahn
• Põrgukivi
• Vanapaganakivi

Kallasmaa 2010, lk 253:

• *Tondi Phl Kassari 2004 Tondi.
• Tondikoppel -kopel Rei Hüti (mets), samas T o n d i k o p l i t a g u s.
• Tondiloss Käi Käina.
• Tondimägi Phl Kassari. Vrd. Kallasmaa 1996: 435.
• Tondimäkk Rei Kodeste. Vt. Mäki.
• Tondipuu Rei Kõpu (kuusk).
• Tondipõld -pöld Emm Lelu.
• Tonditaskukivi Rei, ka T o n d i t a s k u v a r e, pärimuse kohaselt olevat vanapagana töö jälg (Viires 2001: 81).
• Tonditee Käi Jausa.

(Kallasmaa 2010, lk 61):

• Kablimägi Emm Vanamõisa 2004 Kablimägi. Käi Mäeltse. Phl Kassari. * Kabeli t. Emm Sõru 2003, 2004 Kabeli. Vrd. Pall 1969: 47–48, Kallasmaa 1996: 66 (Kallasmaa, lk 61).
• Kabeliaiatee -aja- Phl Kassari.
• Kabelitee Phl Kassari.
• Kabliotsa karjamaa Emm Külaküla. < kabeliotsa.
• Kablipõld kablipöld Phl Hiiessaare.
• Kabulnina Rei 1855 Kabbulninna, Kabulbacke, Kabbelaht. Nimega võrdleb P. Ariste (1938: 31) Osmussaare ja Pakri sõna kaplik ja Freudenthal-Vendellilt Noa kappul ’Kapell’.

Kallasmaa 2010, lk 254:

• Toonela Käi Kaigutsi (= Tooneselja) (hm.).
• Tooneselja Käi Kaigutsi (= Toonela) (hm.).

Kallasmaa 2010, lk 226-227:

• Silma t. Käi Nasva 2003 Silma, vrd. 1885 Puulaiust idas Silma raho. < silm, -a, mere silm ’madala veega merest lahus olev merevee loik (end. laheke), kõrge vee ajal merega ühinev ja lahekeseks muutuv rannaäärne veekogu, pikk ja kitsas laht’ (LäE) (Saareste EKMS II: 381). Vrd. Kallasmaa 1996: 381.
• Silmaallik Rei Jõeranna. Vrd. Kallasmaa 1996: 381.
• *Silmaallikas Phl Partsi 2004 Silmaallikas.
• Silmajõgi -jögi Rei Paope. Vrd. Kallasmaa 1996: 381.
• Silmajärv Käi.
• Silmakaar Käi. Vrd. Silmakare.
• Silmakara rahu Phl Kassari. Vrd. Silmakare.
• Silmakare Phl Orjaku 2004 Silmakare.
• Silmakivi Phl Hiiessaare. Vrd. Kallasmaa 1996: 381.
• Silmakraav Rei Otste.
• Silmakräss Phl Hellamaa 2003 Silmakräss, 2004 Silmakrass; krass ~ kräss Hi Rid ’kari, kivine rahu’, vrd. Ariste 1939: 32.
• Silmalauter Phl Kaevatsi 2004 Silma lauter.
• Silmamaa Phl Kaevatsi.
• Silma Mustkivi Emm Härma.
• Silmamägi Phl Kaevatsi 2004 Silma mägi.
• Silmanuki ots Phl Saarnaki 2004 Silmanuki ots.
• Silmarahu Phl Kassari (= Tüllirahu), Soonlepa 2004 Silmarahu.
• Silmasild Käi/Phl 2004 Silmasild.
• Silmasäär Rei Suureranna 2003, 2004 Silma säär.

ysna kahtlased

• Hilleste mägi kui kunagine võimalik kabelimägi (kahtlane-kahtlane). Kallasmaa 2010, lk 47: Hilleste k. Phl 1564 Helikeste, 1583 Hilckste, 1599 Hillikaste, Hilliste, Hillikas, Hilligeste (Tiik 1966: 550), 1688 Hellekeβe, Hillekast (Ariste 1938: 11), 1725/26 Dorff Hilliste (Läänemaa 1990: 184), 1782, 1795, 1834 Hilligeste (F 1864, 2, IV-10: 109; V-66: 9p.; VIII-197: 56p.), 1817 Hillikeste (Ariste op. cit.), 1939, 2003, 2004 Hilleste. *H i l l e s t e m ä g i Phl Hilleste 2004. Op. cit. peab L. Tiik võimalikuks, et nimi tuleneb mingilt katoliiklikult Pühavaimu kabelilt, millest küll teated puuduvad. L. Tiigi argumendiks on seal nime varieerumine kirjapanekuis. Vrd. Aristel Hilleste < (h)ille ’talleke’. L. Kettunen (1955:217) piirdub maininguga Hilleste < Hillekeste. Saaremaalt on 1617 kirja pandud nimi Heylike Hanns, mida L. Tiik (1976b: 486) on kõrvutanud friisi mehenimega Heil, Heilke. V. Nissilä (1975: 253) lähtub Karjala Hill-, Hillin-nimede puhul osalt sugunimest Hiltunen, osalt aga Skandinaavia eesnimest Hildur, tuues 16.–17. sajandist isikunimed Mons Hille, Hindrich Hillinen, Niclas Hille. Vrd. Saaremaalt 16.–17. saj. lisanimed Hillaste, Hilleste, Hellieste (Tiik 1976: 416). Vrd. ka sks in. 1394 Hillen Hanne (Bach DN 77).

• Kallasmaa 2010, lk 64: Kahusalu Phl Hiiessaare 1606 Kahusals gårth. Nimi näib olevat Hiiumaalt hävinud. Vrd. kahu : kahu 1) ’beginnender, schwacher Frost (der die Erde hart macht), Reiffrost’; 2) ’Krauskopf, Kopf mit buschigen, abstehenden Haaren’; kaera-kahu (NW) ’Haferrispe’ (Wd. Wb.); kahu Jõe Kuu Krj Emm Ris ’suur jäätükk, jääkuhjatis’ (EMS II (8): 529). Vrd. ka sm kaihu ’metsäinen selänne, harju, särkkä’ (SKES I); kaiho, kaihu ’siimes, piilo, syrjäinen paikka’ (SPK 122). Mitmeid Kahu-nimesid leidub Saaremaal (vt. Kallasmaa 1996: 70–71). V. Kaskor (2003: 68) peab nime lähtekohaks kahu : kahja ’ohver, pühitsus’. Vt. Kaoselja.