Kaitstavad looduse üksikobjektid Hiiumaal

Allikas: Vikipeedia

2002. aasta seisuga kaitstakse Hiiu maakonnas 43 looduse üksikobjekti.

Maastiku üksikelemendid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kurisoo auk
  2. Kurisu neeluauk

Põlispuud[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Heistesoo lepp
  2. Jaaksoni tamm
  3. Kandlemänd
  4. Leetselja kadakad
  5. Mihkli põhjatamm
  6. Mihkli sanglepp
  7. Mänspäe pihlakas
  8. Nasva kadakad
  9. Putkaste jugapuud
  10. Sülluste must mänd
  11. Tareste sanglepad
  12. Tärkma ohvritamm
  13. Vaemla hõbevaher
  14. Vaemla mägivaher
  15. Veski jugapuud
  16. Ülendi ohvripärn

Rändrahnud[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Antu kivi
  2. Heilu rändrahn
  3. Helmerseni kivikülv
  4. Hiiessaare silmakivi
  5. Härjakivi
  6. Kukka kivi
  7. Kukka põllukivi
  8. Kuradikivi
  9. Kõpu suurkivi
  10. Kärdla rannakivi
  11. Murro rändrahn
  12. Mägipe rändrahn
  13. Nõrgakivi
  14. Palade rändrahn
  15. Paluküla rändrahn
  16. Paluküla kolm rahnu
  17. Põlise leppe kivid
  18. Põrgukivi
  19. Suurikpõllu suur kivi
  20. Tahkuna hiidrahn
  21. Teomeeste leivalaud
  22. Tubala rändrahn
  23. Ungrukivi
  24. Unikivi
  25. Vanapaganakivi

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed 12 looduse üksikobjekti võeti Hiiumaal kaitse alla 1959: 11 suurimat rändrahnu ning Ülendi ohvripärn. Enamik kaitsealustest loodusobjektidest võeti kaitse alla 1961 ning 3 viimast 1973.

Kavas on kaitse alla võtta veel 16 põlispuud: Hellamaa künnapuu, Kaleste pooppuud, Kiduspäe jalakas, Kõpu mänd, Nasva leinalepad, Niidi saar, Viita kadakas jt.

Kaitsevöönd[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealuseid maastiku üksikobjekte ümbritseb kaitsevöönd, mille suurus on üldjuhul igas suunas 50 meetrit, kuid seda võib ka vähendada, näiteks kui maantee lähemalt läbi läheb. Kaitsevööndis tohivad inimesed liikuda koidust ehani. Kinnisasja omanik tohib taotleda külastamismaksu kehtestamist ja kui objekt asub ehitise õues, siis tohib kehtestada külastamise korra. Samas peab ta hoolitsema kaitstava objekti ja selle ümbruse korrashoiu eest.