Santali keel
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| santali keel (ᱥᱟᱱᱛᱟᱲᱤ) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Nepalis, Bangladeshis, Indias |
| Kokku kõnelejaid | 7,6 miljonit[1] |
| Keelesugulus |
austroaasia keeled munda keeled põhjamunda keeled santali keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | – |
| ISO 639-3 | sat |
Santali keel on Austroaasia hõimkonda munda keelkonda kuuluv keel.
Santali keelt kõneldakse Nepalis, Bhutanis, Bangladeshis ja Indias. Enamik kõnelejaid elab Indias Jharkhandi, Assami, Bihari, Odisha ja Tripura osariigis. Indias kõneleb santali keelt 5 940 000 inimest (loendatud 2001 a.). Kõigis riikides kokku hinnati santali keele kõnelejate arvuks aga 6 218 900.
Santali keel on aglutinatiivne keel.
Santali keele põhisõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb.
Arvsõnad santali keeles[muuda | muuda lähteteksti]
1 – mit, midok
2 – bar, barea
3 – pe (pɛ), pea
4 – po, ponea
5 – more (mɔ̃ɽɛ̃)
6 – turui
7 – eae
8 – irol (irəl)
9 – are (arɛ), lo
10 – gel (gɛl)
Keele ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Ol Chiki tähestik[muuda | muuda lähteteksti]
_2014-05-06_02-05.jpg)
Santali keelel on oma tähestik – Ol Chiki. Kasutatakse ka ladina alfabeeti. Ol Chiki tähestiku lõi Pandit Raghunath Murmu (tuntud ka kui Guru Gomke) 1925. aastal.
Ol Chiki koosneb 30 tähest. Tabelisse on tähed paigutatud kujul: 6 x 5, kus 6 tähte esimeses tulbas on täishäälikud ja ülejäänud 24 tähte kaashäälikud. 5 tähte kolmandas tulbas esindavad aga kahekordseid kaashäälikuid ja seetõttu tuleb tegelikult kokku 29 kaashäälikut.
Diakriitikuid kasutatakse Ol Chikis täishäälikute nasaalsuse märkimiseks.
Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]
Santali keeles on 9 vokaali.[viide?] Esimesed 6 on näidatud esimeses tulbas Ol Chiki tähestiku tabelis. Ülejäänud 3 vokaali tekivad kui kõrvutada diakriitiline märk Gahla Tudag ( " . " ), sest see aitabki luua lisavokaale.
Käänded[muuda | muuda lähteteksti]
| Kääne | Tunnus | Funktsioon |
|---|---|---|
| Nominatiiv | -Ø | Subjekt ja objekt |
| Genitiiv | -rɛn-ak', -rɛak' | Omaja |
| Komitatiiv | -ʈhɛn/-ʈhɛc' | Eesmärk, koht |
| Instrumentaal–lokatiiv | -tɛ | Instrument, põhjus, liikumine |
| Sotsiatiiv | -são | Assotsiatsioon |
| Allatiiv | -sɛn/-sɛc | Suund |
| Ablatiiv | -khɔn/-khɔc' | Allikas, päritolu |
| Lokatiiv | -rɛ | Tähistab nii kohta kui ka aega |
Arvukategoorias eristatakse kolme liiget: ainsus, duaal ja mitmus:
| Ainsus | Duaal | Mitmus |
|---|---|---|
| seta | seta-kin | seta-ko |
| ’koer’ | ’kaks koera’ | ’koerad’ |
Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]
Orak' ko tek' yar kana. – Nad ehitavad maju.
Noa gaDa re tayanko menak' koa. – Selles jões on krokodillid.