Mine sisu juurde

Santali keel

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kasutaja:Marisp08/Santali keel)
santali keel (ᱥᱟᱱᱛᱟᱲᱤ)
Kõneldakse Nepalis, Bangladeshis, Indias
Kokku kõnelejaid 7,6 miljonit[1]
Keelesugulus austroaasia keeled
 munda keeled
  põhjamunda keeled
   santali keel
Keelekoodid
ISO 639-2
ISO 639-3 sat

Santali keel on Austroaasia hõimkonda munda keelkonda kuuluv keel.

Santali keelt kõneldakse Nepalis, Bhutanis, Bangladeshis ja Indias. Enamik kõnelejaid elab Indias Jharkhandi, Assami, Bihari, Odisha ja Tripura osariigis. Indias kõneleb santali keelt 5 940 000 inimest (loendatud 2001 a.). Kõigis riikides kokku hinnati santali keele kõnelejate arvuks aga 6 218 900.

Santali keel on aglutinatiivne keel.

Santali keele põhisõnajärg on SOV ehk subjekt-objekt-verb.

Arvsõnad santali keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

1 – mit, midok

2 – bar, barea

3 – pe (pɛ), pea

4 – po, ponea

5 – more (mɔ̃ɽɛ̃)

6 – turui

7 – eae

8 – irol (irəl)

9 – are (arɛ), lo

10 – gel (gɛl)

Keele ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ol Chiki tähestik

[muuda | muuda lähteteksti]

Santali keelel on oma tähestik – Ol Chiki. Kasutatakse ka ladina alfabeeti. Ol Chiki tähestiku lõi Pandit Raghunath Murmu (tuntud ka kui Guru Gomke) 1925. aastal.

Ol Chiki koosneb 30 tähest. Tabelisse on tähed paigutatud kujul: 6 x 5, kus 6 tähte esimeses tulbas on täishäälikud ja ülejäänud 24 tähte kaashäälikud. 5 tähte kolmandas tulbas esindavad aga kahekordseid kaashäälikuid ja seetõttu tuleb tegelikult kokku 29 kaashäälikut.

Diakriitikuid kasutatakse Ol Chikis täishäälikute nasaalsuse märkimiseks.

Santali keeles on 9 vokaali.[viide?] Esimesed 6 on näidatud esimeses tulbas Ol Chiki tähestiku tabelis. Ülejäänud 3 vokaali tekivad kui kõrvutada diakriitiline märk Gahla Tudag ( " . " ), sest see aitabki luua lisavokaale.

Kääne Tunnus Funktsioon
Nominatiiv Subjekt ja objekt
Genitiiv -rɛn-ak', -rɛak' Omaja
Komitatiiv -ʈhɛn/-ʈhɛc' Eesmärk, koht
Instrumentaal–lokatiiv -tɛ Instrument, põhjus, liikumine
Sotsiatiiv -são Assotsiatsioon
Allatiiv -sɛn/-sɛc Suund
Ablatiiv -khɔn/-khɔc' Allikas, päritolu
Lokatiiv -rɛ Tähistab nii kohta kui ka aega

Arvukategoorias eristatakse kolme liiget: ainsus, duaal ja mitmus:

Arvukategooria
Ainsus Duaal Mitmus
seta seta-kin seta-ko
’koer’ ’kaks koera’ ’koerad’

Keelenäited

[muuda | muuda lähteteksti]

Orak' ko tek' yar kana. – Nad ehitavad maju.

Noa gaDa re tayanko menak' koa. – Selles jões on krokodillid.