Kasutaja:Marianvii/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Lühiromaan (inglise keeles novella või short novel) või jutustus on kirjandusteose liik, eepika väikevorm, oma mahu poolest on see sarnane novellile ning oma tunnusjoonte poolest meenutab romaani [1] [2] [3]. Võib öelda, et lühiromaan on romaani alamliik, liigitatud pikkuse järgi [2]. Üks lihtsamaid viise lühiromaani eristamiseks romaanist on sõnade arv ning kuigi sõnade arvu piir ei ole kõikjal universaalne ja kindel, on see siiski üks kindlamaid eristamise viise. Romaanil on tavaliselt umbes 80 000 sõna, kuigi lühemate romaanide miinimumpiir võib olla ka 50 000 sõna. Sellest piirist alla jääv sõnade arv teoses viitab juba lühiromaanile. Lühiromaani sõnade arvu alampiir omakorda on umbes 20 000 sõna, sest novelli puhul on see üldiselt suurim lubatud pikkus. [4] [5] Lühiromaani sõnade arvu piirid on seega alates 20 000 sõnast kuni 50 000 sõnani. Sisu poolest on lühiromaan laialdase sündmustikuga, tegelaste ning miljööga, meenutades romaani, kuid on ülesehituselt lihtsam ja lühem. (Pikemalt Sisu peatükis) [4] [5]

Ajalugu ja etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise keeles on lühiromaan kas short novel või novella, sarnaselt sõnale novel, inglise keeles romaan, tuleneb novella itaalia keelest, kus ta on samuti novella. Itaalia keeles tähenas see jutustust, uudist või üldiselt lugu. Novela kui proosateksti liik sai alguse Itaalias kirjanduse renessansskultuuris, 14. sajandi esimeses pooles. Novella algatajaks saab nimetada Itaalia kirjanikku Giovanni Boccacciot, kes on teose "Dekameron" (1353) autor. Dekameron koosnes lühikestest lugudest, mida saab määrata lühromaanideks. Hiljem, umbes 19. sajandil sai novella populaarsemaks Vene ja Saksa kirjanike teostega. [6] [5] Tänapäeval paistab lühiromaan kirjandusmaastikult kaduvat, olles pigem kasutuses spetsiifiliste kirjandusžanrite (näiteks ulmekirjanduse ja fantaasiakirjanduse puhul ) e-raamatutena. [4]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Teose pikkus sõnade arvu poolest ei ole ainuke aspekt mis eristab lühiromaani romaanist või novellist, võrrelda tuleks ka teoste ülesehitust ja sisu. Lühiromaani süžee keskendub tavaliselt peategelase personaalsele ja psühholoogilisele arengule teose sündmuste käigus, erinevalt novellist, kus võidakse keskenduda ka suuremale seotud sotsiaalsele grupile. Novelliga sarnaselt on lühiromaanis aga tihe sündmustik lühikeses teoses [4]. Romaaniga sarnaselt on lühiromaanil kõrgel tasemel tegelaskujude ülesehitus ning detailsed kirjeldused. [7]

Näited lühiromaanidest[muuda | muuda lähteteksti]

Lühiromaanid väliskirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Lühiromaane leiab kindlasti tuntumate klassikate hulgast, kuid on ka teoseid, mis said populaarseks tänu nendel põhinevatele filmiteostele. Kuna lühiromaan on sisult mahukas kuid lühike teos, on lühiromaanidele põhinevaid filme lihtsam luua [6].

Tuntumaid lühiromaane väliskirjanduses [6] [8] [9] :

Väliskirjanduse populaarseimad lühiromaanid
Autor Teose pealkiri Avaldamise aasta Sõnade arv
Charles Dickens "Jõululaul" (ingl. k. A Christmas Carol) 1843 ~ 28 000
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" (ingl. k. The Old Man and The Sea) 1952 ~ 27 000 [10]
Franz Kafka "Metamorfoos" (ingl. k. The Metamorphosis) 1915 ~ 22 000
George Orwell "Loomade farm" (ingl. k. Animal Farm) 1945 ~ 30 000
John Steinbeck "Hiirtest ja inimestest" (ingl. k. Of Mice and Men) 1937 ~ 29 000
Joseph Conrad "Pimeduse süda" (ingl. k. Heart of Darkness) 1899 ~ 38 000
Richard Matheson "Mina olen legend" (ingl. k. I Am Legend) 1954 ~ 25 000
Stephen King "Rita Hayworth ja Shawshanki lunastus" (ingl. k. Rita Hayworth and the Shawshank Redemption) 1982 ~ 38 000

Lühiromaanid eesti kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kirjandusmaastikul lühiromaani kui proosateksti liiki mõistena laialdaselt ei kasutata. Välja saab tuua teosed, mis kindlalt lühiromaaniks liigitatud, näiteks auhindu võitnud lühiromaanid "Mirabilia saladus", "Sõstar ja käoking", "Doanizarre udulaam", "Minu päevad Liinaga" ja teisigi Indrek Hargla lühiromaane [11] [12]. Ka Eestis tuntud Oskar Lutsu teos "Kevade" (ning ka "Suvi" ja "Sügis") on liigitatud lühiromaanide hulka [13]. Ka teistelt Eesti kirjanikelt saab näiteks tuua lühiromaane: Heli Künnapas "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" jm., Mari Saat "Mida teha emaga", Siim Veskimees (Ants Miller) "Keskpäevapimedus" ja "Kuldhordi teine tulek".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mamet, David (8. november 2020). "Learn the Differences Between Novelettes, Novellas, and Novels". MasterClass. Vaadatud 16.03.2021.
  2. 2,0 2,1 Aunin, Ellen (2013). "Ilukirjandus kui kunst". Tartu Kutsehariduskeskus. Vaadatud 15.03.2021.
  3. "9. klassi kirjanduse mõisteid". Miksike. Vaadatud 16.03.2021.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Author Learning Center (2018). "Short Fiction Forms: Novella, Novelette, Short Story, and Flash Fiction Defined". Vaadatud 15.03.2021. {{netiviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)
  5. 5,0 5,1 5,2 Smith, Jack (26. oktoober 2018). "The novella: Stepping stone to success or waste of time?". The Writer. Vaadatud 16.03.2021.
  6. 6,0 6,1 6,2 New World Encyclopedia panustavad autorid (New World Encyclopedia contributors) (13. detsember 2018). "Novella". New World Encyclopedia. Vaadatud 16.03.2021. {{netiviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)
  7. Fetherling, George (22. jaanuar 2006). "Briefly, the case for the novella". Seven Oaks. Vaadatud 16.03.2021.
  8. Thorsson, Johann (18. juuni 2012). "The World's Best Novellas". Vaadatud 16.03.2021.
  9. "These Amazing Classic Books Are So Short You Have No Excuse Not To Read Them". Huffpost. 12. juuni 2013. Vaadatud 16.03.2021.
  10. Prescott, Orville (28. august 1952). "Books of The Times". The New York Times. Vaadatud 16.03.2021.
  11. "Indrek Hargla". Vikipeedia. 16. oktoober 2012. Vaadatud 16.03.2021.
  12. "Stalker". Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb. Viimati uuendatud: 21. september 2020. Vaadatud 16.03.2021. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  13. "Oskar Lutsu teoste loend". Vikipeedia. 8. jaanuar 2012. Vaadatud 16.03.2021.