Kasutaja:Lysette Kadakas/Manul

Allikas: Vikipeedia

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Manul on karnivoor, kes toitub peamiselt väikeimetajatest, lindudest, putukatest, roomajatest ning harvemini ka raibetest. Kõige sagedamini jahivad nad toiduks Dauuria viiksjäneseid (Ochotona dauurica). Lisaks kuulub nende toidulauale veel suur valik erinevaid liike nagu näiteks Mongoolia liivahiired (Meriones unguiculatus), händsuslikud (Spermophilus undulatus), Hiina triibulised hamstrid (Cricetulus barabensis), erinevad mardikad (Coleoptera) ja rohutirtsud (Chorthippus).[1]

Vaenlased[muuda | muuda lähteteksti]

Manuleid ohustavad peamiselt suured röövloomad ning ka röövlinnud. Suurimateks vaenlasteks on hallhundid (Canis lupus), punarebased (Vulpes vulpes), lumeleopardid (Panthera uncia/Uncia uncia), karjakoerad ja ka inimesed. Manulid ei ole kiired jooksjad, et põgeneda vaenlaste eest. See-eest on aga neil suurepärane kamuflaaž karvkatte näol, et jääda keskkonnas varju. Samuti peituvad nad ohuolukordades urgudesse või kivipragudesse. Üldiselt nad väldivad lagedaid alasid, kus puuduvad kohad varjumiseks ning peamiselt liiguvad ringi kivistel aladel, kuristikes, steppides ja mäenõlvadel.[2]

Ohustatus ja kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Manul (Otocolobus manul) Tallinna Loomaaias

Manul on IUCN-i punase nimestiku järgi, alates 2019. aastast, liigitatud kategooriasse soodsas seisundis. Enne seda kuulus manul aastatel 2002-2019 ohulähedaste liikide hulka. 1996-2002. aastatel oli manul märgitud punases raamatus soodsas seisundis. 1994. aastal oli manul CITES raamatus märgitud kui liiga vähe tuntud liigina ehk ei osatud täpselt kuhugi kategooriasse liigitada.[2]

Manuleid siiski ohustavad looduses mitmed tegurid, mille tõttu nende populatsioon väheneb. Peamisteks põhjusteks on näiteks elupaikade killustumine, salaküttimine, karusnahakaubandus ning saakloomade vähesus, eriti mõne spetsiifilise liigi vähenemine, näiteks siberi ümiseja (Marmota sibirica). Paljude näriliste tõrjumiseks kasutatakse aga ka erinevaid mürke ning manulid surevad sekundaarsesse mürgistusse.[2]

Elupaikade halvenemise, infrastruktuuri ja maavarade kaevandamise tõttu muutuvad manulite populatsioonid üha killustatumaks ja isoleeritumaks. Paljud stepid muudetakse ka põllumaaks ja seetõttu väheneb urgude arv, kuid need on manuli eluviisi juures väga olulisel kohal.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ross, Steven; Munkhtsog, Bariushaa; Harris, Stephen (16. august 2010). "Dietary composition, plasticity, and prey selection of Pallas's cats". Journal of Mammalogy. 91 (4): 811–817. DOI:10.1644/09-mamm-a-342.1. ISSN 0022-2372.
  2. 2,0 2,1 2,2 Ross, S; Barashkova, A; Dhendup, T; Munkhtsog, B; Smelansky, I; Barclay, D; Moqanaki, E (2020). "Otocolobus manul (errata version published in 2020)". IUCN Red List of Threatened Species. Vaadatud 11. oktoobril 2023.
  3. "Pallas's cat Status Review & Conservation Strategy" (PDF). 2019. Vaadatud 11. oktoobril 2023.