Mine sisu juurde

Kasutaja:Evamaria12/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Pangaautomaat, ka sularahaautomaat, (inglise keeles automated teller machine) on elektrooniline telekommunikatsiooniseade, mis võimaldab finantseerimisasutuste klientidel igal ajal teostada finantstehinguid, nagu näiteks sularaha väljavõtt, hoiused, rahaülekanne, kontoteabe hankimine, seda pangaga otseses suhtluses olemata. Paljud pangaautomaadid pakuvad lisaks sularaha väljamaksele ka sularaha sissemakse võimalust. Pangaautomaatide kohal olevad sildid näitavad, millisele pangaorganisatsioonile antud masin kuulub. Maailmas paigaldatud üle 3,5 miljoni pangaautomaadi, kuid nende kasutamine on hakanud järk-järgult vähenema, seda eriti jaemüügipiirkondades.[1] Võttes välismaal sularaha välja muus valuutas, lisandub tehingule konverteerimistasu.[2] Pangaautomaadi kasutamiseks on tarvis deebetkaarti või krediitkaarti[3] ning sellega kaasnevat personaalset PIN-koodi, et tõestada enda kui autentimiseseme valdaja volitust infosüsteemis.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1960 –New Yorki esimene riiklik pank installeerib algelised sularahaautomaadid mitmetesse pangakontoritesse. Automaatide mõte on võimaldada inimestel maksta arveid ilma, et peaksid pöörduma telleri poole.[5]

1965 – Briti leiutaja ja ettevõtja John Shepherd-Barronil tuli idee luua automaatne sularaha väljastav masin, peale seda, kui oli saabunud pangakontorist sularaha välja võtma üks minut pärast selle sulgemist.[6]

1967 – Ettevõte De La Rue Instruments toob turule esimesed sularaha väljastavad automaadid. Antud automaadi võtab kasutusele Londoni läheduses asuv Barclay pank. Automaadist on võimalik raha saada peale telleri käest ostetud kergelt radioaktiivse paberkandja masinasse sisestamist.[7] Esimestel sularahaautomaatidel oli mitmesuguseid vigu. Need võisid hõlpsasti kinni kiiluda või sularahast tühjaks saada, samuti väljastada ühe rahatähe asemel mitu.[8]

1968– Barclay pank ja mitmed teised pangad tutvustavad masinat, mis väljastab sularaha pärast telleri käest ostetud plastikkaardi sisestamist. Sisestatud kaarti klient enam tagasi ei saanud, mistõttu tuli iga tehingu järgselt soetada uus kaart.[9]

1969 – Magnetribaga kaartide kasutuselevõtt. Sularaha väljavõtmiseks hakati kasutama plastikkaarte, mille sularahaautomaat tagastas peale igat tehingut. Algselt oli sularahaautomaatide kasutamine üsna keeruline, kuna enne sularahaautomaadi kasutamist pidid kliendid pangas täitma vastava avalduse ning saama PIN-koodi, mille alusel raha välja võtta. Kui 1970. aastatel deebetkaardid välja tulid, see vajadus puudus ning inimesel ei olnud pangakontorisse enam nii palju asja.[10]

1971- Ettevõte Docutel tutvustas maailmale esimest täielikult funktsioneerivat sularahaautomaati nimega Total Teller.

1978 – Esimene IBM tarkvaraga sularahaautomaat.[11]

Tulemus[muuda | muuda lähteteksti]

Sularahaautomaadid säästsid inimesi pikkades järjekordades seismisest pangakontorites ning pangatehingute tegemisest vaid finantseerimisasutuste kindlatel lahtiolekuaegadel. Pangaautomaatide levik tõi kaasa muutuse inimeste tarbimiskäitumises, võimaldades näiteks etteplaneerimata poeskäike või väljaskäimisi. See aitas ka pankadel suurendada oma kliendibaase, lubades pangateenustele ligipääsu ka neil, kellel varem polnud võimalust krediitkaarti või pangakontot omada. Järjest väiksemaks muutuv vajadus pangatellerite järele tõi kaasa paljude pangatöötajate ümber suunamise müügiosakondadesse või töökohtade likvideerimise.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]