PIN

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ostu eest tasumine pangakaardiga. Kaarditerminalil on klahvid PIN-koodi sisestamiseks

PIN ehk PIN-kood (inglise keeles personal identification number, 'isiklik tuvastamisnumber') on numbriline parool, mida autentimiseseme valdaja kasutab enda volituse tõestamiseks infosüsteemis.

Tavaliselt kaasneb ainult isikule ja süsteemile teada oleva PIN-iga mittekonfidentsiaalne identifitseerimisnumber, -nimi või muu tunnus, või autentimisese (panganduses näiteks kiipkaart, mobiilsides SIM-kaart, lukusüsteemides esemeline võti). Kui inimene sisestab süsteemi identifitseerimistunnuse ja PIN-i, võrdleb süsteem seda vastava identifitseerimistunnuse juures talletatud koodiga ja annab ligipääsu, kui sisestatud ja talletatud kood on identsed.

PIN koosneb tavaliselt neljast või rohkemast numbrist. PIN-is ei sisaldu tähti ega muid kirjamärke peale kümnendsüsteemi numbrite. Mida lühem on kood, seda lihtsam on seda nii inimestel kui ka masinatel ära arvata.

Eesti isikutunnistusel on kaks PIN-i: PIN1 pikkusega 4–12 numbrit ja PIN2 pikkusega 5–12 numbrit.

Lukustunud PIN-i muutmiseks kasutatakse PUK-i (inglise keeles PIN unlocking key) või PUC-i (inglise personal unblocking code).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]