Kasutaja:EmmaKiviberg/liivakast

Algkristlikud laulud

Algkristlikud laulud (ka psalmid, ōdē pneumatikē (spiritual songs - vaimulikud laulud) olid esimeste kristlaste laulud, kus kristlikud psalmid kanti ette viisiga. Lauludes ülistati Kristust kui (oma) jumalat ja Issandat. Sarnaselt Uue Testamendi tekstidele, käsitlevad ka laulud Kristuse elulugu ning sündmusi, kuid sõnavalik ei ole pühakirjale sarnaselt napisõnaline, vaid avaram, proosalisem ning üksikasjalikumalt erinevaid episoode selgitav, luues luulelisemate väljenditega draamateksti. Laulud on reeglina jaotatud salmidesse või stroofidesse ning on keeleliselt ülepaisutatult pidulikud.

Sisu

Kinnitust laulude sisust leiame näiteks Plinius Noorema kirjast Keiser Traianusele: “Nad pidid kogunema tavalisel päeval (arvatavasti pühapäeval) enne koitu ning laulma Kristusest kiituse ning ülistusega kui oma Issandast” . Ühest varajasest allikast — Apostellikust usutunnistusest (the Apostolic Constitutions; 2.-3. sajand ) võib leida mõningaid kreeka keelseid ülistuslaule, mis on väga algelised ning, mis võivad olla sarnased algkristlikud ülistuslaulud, millest Plinius Noorem oma kirjas kirjutas.

Apostelliku usutunnistuse tekstides on osadena sees algkristliku laulude sarnaseid psalme nagu  “Hommiku laul”, mis on laiendus tuntuimast ülistuslaulust “Au olgu jumalale kõrges” ning “Õhtu laul”, kus on erinevaid osi piibli psalmidest: jällegi leiab sealt ümber sõnastuse “Gloria in Excelsis” (Au olgu jumalale kõrges) psalmist.

Üks parimaid näiteid algkristlikust laulust ning Kristust ülistavast hümnist on järgmine lõik Piiblist, tekstist Pauluse kiri filiplastele:

⁶kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne,

⁷vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.⁸Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.⁹Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime,¹⁰et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all,¹¹ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks.(Fl 2,6-11)"

Uuest Testamendist võib leida nii fragmente esimestest lauludest, kui ka täies mahus säilinud teksti tsiteeringuid, kuid enamasti on need ajastule ning valitseva võimule vastavalt ümber sõnastatud. Mitmes Uue Testamendi tekstis võib leida algkristlike laulude eeskujul põhinevaid omaloomingulisi hümne, mis väljendavad lunastatute tänu ja kiitust “soteria” (päästmine, lunastus) Issandale.

Mõni näide Piibli tekstist, algkristliku laulu stroofi sõnastusest: "lauldes omavahel psalme, hümne ja vaimulikke laule, lauldes ja pilli mängides kogu oma südamega Issandale (Ef 5:19)"

"Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale! (Kl 3:16)"

Näidetes on selgelt tunda suursugust sõnakasutust ning ülistavat sõnumit. Selliseid dokumente ning kirju, kus sõnastatakse ning selgitatakse kristlike laulude päritolu, olemasolu ning laulmisviisi on aga veel. Lisaks said varajase kiriku traditsioonid ning liturgia sügavaid mõjutusi taolistest algkristlikkest lauludest.

Sõna hymnos päritolu tekstides

Mõnedes Pauli kirjade kreeka keelsetes lõikudes (nt. Ef 5:19; Kl 3:16) on algkristlike laulude sõna hymnos kõrvutatud ka kahe sünonüümiga: psalmos (ülistus laul) ja ōdē pneumatikē (vaimulik laul). Sõna psalmos tähendas klassikalises kreeka keeles keelpilli sõrmitsemist või tõmbamist sõrmedega, seega oli väljendilmuusikaline seos uue ja vana tõlgenduse vahel neutraalselt olemas. Samuti on ka teine väljend ōdē pneumatikē väga õigel kohal, sest ōdē vaste kreeka keeles on laul, mitmuses tähistab see aga lüürilist luulet.