Kasutaja:Daniilkozemyakin/Füüsikaline keemia

Füüsikaline keemia  — keemia jaotus, teadus struktuuri üldiste seaduste kohta, struktuurist ja ainete muundumist. Uurib keemilisi nähtusi kasutades füüsika teoreetilisi ja eksperimentaalseid meetodeid. Kõige laialdasem keemiaosakond.

Füüsikalise keemia ajalugu

Füüsikalise keemia algus asetati 18. sajandi keskpaigas. Termin "füüsikaline keemia", kaasaegne arusaam teaduse metodoloogiast ja teadmisteooria küsimustest, kuulub M.V Lomonosovile, kes esmakordselt lugesid 1752. aastal Peterburi ülikoolis õpilastele "Tõeline füüsikaline keemia kursus". Nende loengute preambulis annab ta sellist määratlust: «Füüsikaline keemia on teadus, mis seisundite ja katsete põhjal peab selgitama, mis toimub keemiliste operatsioonide käigus keerulistes kehades.» Esmakordselt (1887. aastal) teaduslik ajakiri asutasid V . Ostwald ja J. Van't Hoff, mis oli mõeldud füüsikalise keemia artiklite avaldamiseks.

Füüsikalise keemia uurimisaine

Füüsikaline keemia on kaasaegse keemia põhiline teoreetiline allikas (alus), mis kasutab teoreetilisi meetodeid füüsika kategooriatest, nagu kvantmehaanika, statistiline füüsika, termodünaamika, mittelineaarne dünaamika, väli teooria ja muud. Selles on ka: molekuli ehitus, keemiline termodünaamika, keemiline kineetika ja tasakaal, katalüüs. On olemas  füüsikalise keemia eraldi osad, nt elektrokeemia, fotokeemia,  pinnanähtuste keemia(lisaks adsorptsioon), kiirguskeemia, metallide korrosiooni õpetus, kõrge molekulaarsete ühendite füsiko-keemia.  Füüsikalise keemiaga väga tihedalt seotud tema iseseisvad sektsioonid: kolloidkeemia, füüsikalis-keemiline analüüs ja kvantkeemia.

Füüsikalise keemia jagamised

Kolloidkeemia

Füüsikalises keemias, klassikaline dispersioonisüsteemide ja pinnanähtuste nimetus, mis tekib faaside piires. Ta uurib adhesiooni, adsorptsiooni, koagulatsiooni, elektroforeesi. Lisaks sellele arendab ehitusmaterjalide tehnoloogiat, kivi puurimist, sol-geeltehnoloogiat. Kaasaegne kolloidkeemia esitab teadus, mis asub on keemia, füüsika ja bioloogia ristumiskohas.

Kristallokeemia

Kristallokeemia - on teadus kristallstruktuuridest ja nende seost aine olemusega. Kristallokeemia on tihedalt seotud kristallograafiaga, kusjuures uurib aatomite keemilist side kristallides ja ruumilist paigatust.

Radiokeemia

Radiokeemia tegeleb väikeste koguste ainete ja väga lahjendatud lahustega, samuti ioniseeriva kiirguse allikatega. Uuritavate ainete radioaktiivsus annab võimalus kasutada mõõtmiseks spetsiifilisi väga tundlikke meetodeid nende mikroskoopiste koguste puhul.

Termokeemia

Termokeemia - keemilise termodünaamika jaotus, mille eesmärgiks on:  reaktsioonide termiliste efektide määramine ja uurimine, nende korrelatsioone erinevate füüsiko-keemiliste parameetritega tuvastamine, ainete soojusmahtuvuse mõõtmine ja faasiülemineku soojuse tuvastamine.

Keemiline kineetika

Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis uurib keemiliste reaktsioonide käiku seaduspärasust, nende seaduspärasuse sõltuvus välistingimustest ja keemiliste muundumiste mehhanisme.

Monomolekulaarsed reaktsioonid sellised reaktsioonid, kus toimub ühe molekuli keemiline muundumine:

H₂S → H₂ + S

Bimoleukulaarsed reaktsioonid reaktsioonid, millised toimuvad, kui põrkuvad kaks osakest (sarnased või erinevad) kokku:

СН₃Вr + КОН → СН₃ОН + КВr

Trimolekulaarsed reaktsioonid reaktsioonid, kui põrkuvad kolm osakest kokku.

О₂ + NО + NО → 2NО₂

Vaata ka

1. Keemiline füüsika

2. Kvantkeemia

3. Keemia filosoofia

4. Kolloidkeemia