Kasutaja:Blueberrypiece/Kasahstani rahvastik
Riigi asukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Kasahstan asub Aasia keskosas. Selle rannikut ümbritseb edelast Kaspia meri. Kasahstan piirneb Venemaa põhjas ja läänes, Hiina idas, Usbekistani, Kirgiisia ja Türkmenistaniga lõunas.
Riigi rahvaarv ja selle muutus. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Kasahstani rahvaarv hinnangute järgi on 17 736 896 inimest 2013. aasta seisuga. Kasahstan on 62. kohal maailmas selle näitaja kokkuvõttes[1].
Kasahstani laste osatähtsus on suur - 24,7% ja vanurite osatähtsus on väike - 6,8%, sellest järeldub, et Kasahstanis on noor rahvastik. Naised on ülekaalus selles riigis (92 meest/100 naist)[1].
Sündimus on madal (20,03‰). Riik on 88.kohal selle näitaja järgi maailmas. Suremuse näitaja on ka madal (8,43‰, 85.kohal maailmas). Loomulik iive on suur (11,6‰). Sünnitakse keskmiselt 2,38 last naste kohta (90. koht maailmas)[1].
Selle riigi keskmine oodatav eluiga on 69,94 aastat (selle näitaja järgi on 151. kohal maailmas). Meeste keskmine oodatav eluiga on madalam (64,66 aastat) kui naiste keskmine oodatav eluiga (74,88 aastat)[1].
Migratsiooni saldo on 0.42, sellest järeldub, et migratsioon on sisseränne[1].
Riigi rahvaarv aegamööda suureneb (1,2% aastal)[1].
Kasahstan on demograafilise ülemineku kolmandal etapil. Kasahstani rahvastikupoliitika peab olema suunatud sündimuse vähenemisele.
Rahvastiku paiknemine. Linnastumine[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvastiku keskmine tihedus on väga madal (6,49 in/km2)[2], sarnane rahvastiku tihedus on Gabonis (6,24 in/km2). Kõige suurem riigi tihedus on põhjaosas, sest selles osas on tasane reljeef ning lõuna-kagu ja lõuna osades on ka natuke suur. Eriti suur rahvastiku tihedus on pealinna ümbrustes. Selle riigi idaosas on mägine reljeef, keskosas on väga kuum suvi ja külm talv, lääneosas on järsked temperatuurkõikumised aasta jooksul, seetõttu rahvastiku tihedus on väike. Linnades elab 53,6% kogu rahvastikust (2011) ning see on keskmisest kõrgem linnastumise tase[1]. Näitaja järgi linnastumise tempo on aeglane (0,87% aastas). Suurema rahvaarvuga linnad 2009 aasta on Almatõ (1,383 mln elanikke)ja pealinn Astana (650 tuhat elanikke)[1]. Almatõ asub tee ristmikul ja läbi linna voolavad jõed (Suur Almatinka ja Pisike Almatinka). Astana asub tasandikul, tee ristmikul ning jõe (Iśim) kahel kaldadel.