Karl Tikk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Karl Tikk
Sündinud 1. detsember 1891
Rannu vald Tartumaa Liivimaa
Surnud 22. august 1938
Kommunarka, Moskva oblast
Teenistused Venemaa keisririigi Vene Keiserlik armee
Vene SFNV ja NSV Liidu Punaarmee
Auaste polkovnik
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Vene kodusõda

Karl Tikk (vene Тикк, Карл Янович; 1892 Rannu vald Tartumaa Liivimaa Venemaa keisririik26. august 1938 Kommunarka, Moskva oblast, NSV Liit) oli eestlasest Venemaa keisririigi (praporštšik) ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (polkovnik).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Tikk lõpetas Tartus gümnaasiumi ja astus Riia Polütehnilisesse Instituuti. 1916. aastal mobiliseeriti ta Venemaa keiserlikku armeesse ja saadeti lipnike kooli. Pärast kiirvälja­õpet allohvitseride koolis asus ta teenima tagavarapataljonis Ufaas. Augustis 1917 saadeti Karl Tikk Rumeenia rindele, Esimese maailmasõja käigus autasustati teda aurelvaga.

1917. aasta veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni järel alanud keisririigi armee lagunemise ja demobiliseerimise järel sattus Karl Tikk Petrogradi, kust ta tahtis tulla Eestisse, kuid ei jõudnud Jamburgist (Kingissepast) kaugemale. Kujunenud olukorras astus Karl Tikk Nõukogude Venemaal Eesti kütivägedesse.

Eesti Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

K. Tikk oli Eesti Vabadussõjas Punaarmee Põhjarindel 1. Tallinna Eesti kommunistliku kütipolgu 50-mehelise roodu komandör, kellena osales novembris 1918 alanud Punaarmee invasioonis Eestisse, 2. jaanuaril kokkupõrkes Eesti vägedega Raudoja kõrtsi juures ja 3. jaanuaril 1918 Tallinna lähedal Anija vallas asunud Priskel, Piibe maantee ääres asunud saeveski ja läheduses olnud metskonna hoonete juures toimunud Priske lahingus.

Järgnenud lahingute käigus ülendati ta Vene kodusõja ajal 1. Eesti Kütidiviisi 1. Kütipolgu pataljoniülemaks ja tõusis 1920. aastaks Eesti Kütidiviisi luure­osakonna ülemaks. 1919. aastal astus Karl Tikk ÜK(b)P liikmeks.

Tegevus Punaarmee Luurevalitsuses[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1921–1924 õppis ta Punaarmee sõjaväeakadeemias, 1924. aastal teenis ta 32. laskurdiviisi staabiülema asetäitjana.

1924. aastast teenis ta nõukogude sõjaväeluures: aastatel 1924–1925 oli K. Tikk NSV Liidu Punaarmee Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsuse 3. osakonna (informatsiooni- ja statistikaosakond) 6. allosakonna ülema asetäitja ja ülem; 1925–1926 NSV Liidu Punaarmee Sõjaväeluure Luurevalitsuse 3. osakonna 4. allosakonna ülema asetäitja; 1926–1931 NSV Liidu Punaarmee Sõjaväeluure Luurevalitsuse 3. osakonna sektori ülem, 1931–1933 NSV Liidu Punaarmee Sõjaväeluure Luurevalitsuse 3. osakonna ülema asetäitja.

Aastatel 1933–1935 oli K. Tikk 26. Laskurdiviisi staabiülema asetäitja, aastatel 1935–1936 NSV Liidu Punaarmee Sõjaväeluure Luurevalitsuse 1. osakonna 3. jaoskonna ülema asetäitja; 1936–1937 NSV Liidu Punaarmee Sõjaväeluure Luurevalitsuse 1. osakonna salajane volinik,

1937. aastast NSV Liidu Punaarmee juhtivkoosseisu käsutuses, auastmelt polkovnik.

Karl Tikk arreteeriti 11. detsembril 1937 ja mõisteti NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsusega 22. augustil 1938 süüdi "kontrrevolutsioonilises terroriorganisatsioonis osalemises". Ta hukati 26. augustil 1938.

25. augustil 1957 postuumselt rehabiliteeritud NSV Liidu võimude poolt.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. rosgenea.ru

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]