Karja mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Karja rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata artiklit Karja kirikumõis ja mõisa tüübi kohta Karjamõis.

Karja mõis (saksa keeles Karrishof) oli riigimõis, hiljem rüütlimõis Saaremaal Karja kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisasüda Saaremaa valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis pärineb keskajast. Esimest korda on seda mainitud 1558, mil ta oli suuri Karja kihelkonna alasid hõlmav piiskopi ametimõis. Taani võimuperioodil sai sellest riigimõis.[1]

Karja eramõis 1798−1919[muuda | muuda lähteteksti]

Sengbuschi suguvõsa aadlivapp

1798. aastal kinkis Vene keiser Paul I mõisa ratsaväekindral Otto Wilhelm von Derfeldenile (1737−1819), kes müüs selle 1808. aastal major Jakob Johann von Derfeldenile (1764−1829); seejärel lahkus ta Eestist ja viis endaga Venemaale kaasa kuus mõisast pärit pärisorja. 18251835 oli mõis panditud Carl Jordanile, kes loovutas selle edasi Aurelie Julie von Müllerile (1797−1839). Viimase pärisomandiks kirjutati mõis samal aastal. 1843. aastal omandas mõisa Konstantin Ludwig Otto von Müller (1787−1859). Järgnevalt läks mõis parun Johann Gustav Ernst von Nolckenile (1809−1891). 1873. aastal langes mõis Konrad von Sengbuschile (1831−1913). Mõis võõrandati 1919. aastal tema pärijatelt.

Mõis pärast võõrandamist[muuda | muuda lähteteksti]

Võõrandamisjärgselt jäi Sengbuschide suguvõsa valdusse jäänukmõis (Restgut). Härrastemajas asus kodumajanduskool (ehk pruutide kool). Pärast 1940. aasta juunipööret ei peetud kodumajanduskooli tegevust vajalikuks ja see likvideeriti. Teise maailmasõja järel asus häärberis haigla ja katsepunkt, hiljem sovhoosi kontor.

Tänapäeval on Karja mõisas Karja lugemis-teabetuba, mis asutati 1998 aastal, ja valla kommunaalameti kontor. Säilinud on mitu kõrvalhoonet, enamasti küll ümberehitatuna (näiteks Karja pagariäri).

Mõisa koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Karja mõis jagunes kolmeks külaks: Angla, Purtsa ja ajalooline Pamma (mis jagunes omakorda neljaks tütarkülaks). 1795. aastaks olid Karja mõisa piirid stabiliseerunud, kuid 1868 eraldus Karja mõisast Pamma mõis. Pärimuse järgi lasi Pamma mõisnik seejärel hävitada seitse talu.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone on püstitatud mitmes järgus. See on otstest kahekorruseline, keskelt ühekorruseline. Ühekorruseline puitosa (tänapäeval on see krohvitud) on kahekorruselistest kiviotstest vanem. Hoone tagaküljel on klassitsistlik sammastele toetuv katusealune. Tõenäoliselt on hoone enamik osi ehitatud XIX sajandi jooksul, mil ta oli eravalduses olev rüütlimõis. Samas võib see pärineda ka XVIII sajandi lõpust: sellele viitavad tollal levinud paarisaknad. Vasakpoolne kahekorruseline ots lisati hoonele igatahes XX sajandil.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]