Linda-Neitsi kivi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kallukse Lodikivi)
Linda-Neitsi kivi

Linda-Neitsi kivi ehk Lodikivi (ka Linnamäe kivi) on looduskaitsealune rabakivist hiidrahn ja püha kivi Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas ning kihelkonnas Kallukse külas.

Rahnu ümbermõõt on 25,6 m, pikkus 9,3, laius 7,3 m, kõrgus 6,5 m, maapealse osa maht 144 m³.[1]

Rahn meenutab mäkke ronivat hiidkilpkonna. See on põhiplaanilt munakujuline, servad ulatuvad kõikjal üle põhiplaani. Kõige kaugemale üle maapinnakontuuri ulatub kivinukk lõunaküljel (3–4 m), kus on rahnust lahti murdunud üks kild. Lamedaim on loodekülg (40–50°), kõrgeim punkt on lõunanurgas. Rahnu läbivad rohked lõhed, mis suuremalt jaolt on horisontaalsed. Edelaküljel esineb süvendeid ja vagusid, põhjaküljel on serva all roostene lõhepind.[2]

Lodikivi paikneb Sootaguse kõrgeima künka nõlva alumises osas, kus pinnaseks on kruus-liivmoreen. Rahn istub pinnases. Nõlva kalle on 15–20° loodesse.[2]

Rahn võeti 1938. aastal üksikobjektina looduskaitse alla ning jääb Kallukse maastikukaitseala territooriumile.[3]

Pärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvajutu järgi olnud rahn varem suurem ja selle alla olevat maetud kulda. Seetõttu olevat kunagi kohalikud inimesed kaevanud kivi külje alla õõnsuse ja teinud seni tuld, kuni rahnu ots lõhkenud ja purunenud. Pärast seda olevat rahn hakanud vajuma sügavamale maasse. Ühe jutu järgi löönud pikne kivi küljest tüki ära, see juhtunud 19. sajandi keskpaiku.[2]

Kivi praegusele kohale sattumist on selgitatud hiidneitsi põllepaelte katkemisega. Teises variandis on neitsi asendatud Kalevi naise Lindaga. Kord otsustanud Kalev koos oma sõpradega hakata linna ehitama ja küsinud targalt nõu. Tark öelnud, et kivid peab põlles kokku kandma neitsi seisuses Linda. Nii hakanudki Linda tööle. Kord kivikogumisel juhtunud Linda nägema suurt kivimürakat, kuid vaevalt oli ta saanud kivi põllesse, kui paelas rebenesid ja rahn jala peale kukkus ning mööda mäekülge alla veeres oma praegusele asukohale.[2]

Kord karjatanud poiss ja tüdruk sigu. Hakanud sadama ja välku lööma. Lapsed jooksnud koos ühe põrsaga Lindakivi karniisiga kivinuki alla varju. Piksetaat vihastanud ja saatnud tulinoole kivi pihta. Kild matnud lapsed koos põrsaga enda alla ja seal on nad siiani.[2]

Vanasti oli Lindakivi ümbrus populaarne kohtumispaik, seal peeti ka pidusid ja pildistati. Rahnu harjal olla "neitsi voodi" – kolmnurkne lame pind.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pirrus, Enn (2009). Eestimaa suured kivid. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Lodikivi". EELIS Infoleht. Vaadatud 27.12.2022.
  3. "Linda-Neitsi e. Lodikivi". Keskkonnaportaal. Vaadatud 28.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]