Kalju Paaver

Allikas: Vikipeedia

Kalju Paaver (16. detsember 192118. märts 1985) oli eesti zooloog, evolutsiooniteoreetik ja filosoof.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalju Paaver oli töölise poeg ja Tiit Paaveri isa.[1]

Lõpetas 1941 Narvas keskkooli. Oli 1941–1945 Nõukogude armees. Lõpetas 1951 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogiaosakonna zooloogi kvalifikatsiooniga, oli 1951–1954 ZBI aspirant, bioloogiakandidaat (1954, NSVL TA Zooloogia Instituut), bioloogiadoktor (1967, samas), väitekiri "Формирование териофауны и изменчивость млекопитающих Прибалтики в голоцене" (Tartu, 1965), Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1969), akadeemik (1978). Oli 1947–1954 Zooloogia ja Botaanika Instituudi restauraator, 1954–1956 nooremteadur, 1956–1973 zooloogia sektori juhataja, 1973–1977 selgroogsete bioloogia sektori juhataja, 1977 teadusdirektori kohusetäitja, 1978–1985 direktor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uuris terioloogia, paleozooloogia, mikroevolutsiooni ja teaduse ajaloo küsimusi. Rajas morfoloogias evolutsioonilise suuna, lõi kontseptsiooni morfoloogia vormist kui dünaamilisest ja adaptatiivsest nähtusest. Tuvastas ka kõrgematel loomadel inimtoimeliste mikroevolutsiooniliste muutuste olemuse ja ulatuse. Rakendas uurimistöös mesobioloogilist käsitlusviisi, uurides imetajate subfossiilseid ja tänapäevaseid populatsioone nii morfoloogilise kui ka klassikalise paleobioloogia meetodiga. Oli ENSV TA Toimetiste bioloogia seeria toimetuskolleegiumi aseesimees, rahvusvahelise arheozooloogia nõukogu liige, NSVL TA uurimisprogrammi "Loomariigi kasutamise, rekonstruktsiooni ja kaitse bioloogilised alused" Eesti vabariikliku probleemkomisjoni esimees ja mitme komisjoni liige. Organiseeris Eestis üleliidulisi sümpoosione evolutsiooniprobleemide alal. Paaveri aktiivse tegevuse tõttu kujunes Zooloogia ja Botaanika Instituut üheks tuntumaiks teoreetilise morfoloogia keskuseks NSV Liidus. Eesti NSV teeneline teadlane (1981). Eesti NSV riiklik preemia (1967), Moskva LUS-i preemia (1967), Baeri preemia (1976). Üle 70 teadustrükise, sh 4 monograafiat.[1]

Ta uuris Eesti imetajatefauna jääajajärgset kujunemist. Koos Juhan Auli ja Harry Lingiga raamatu "Eesti NSV imetajad" autor.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Luuleidude kogumisest Eesti NSV-s. Tartu, 1956
  • Eesti NSV imetajad (kaasautorid J. Aul, H. Ling). Tallinn, 1957
  • Изменчивость остеонной организации млекопитающих. Опыт динамического подхода к морфологической структуре. Тлн, 1973
  • Вопросы синтетического подхода в биоморфологии. Тлн, 1976.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti TA 1980–85, 341
  • ZBI 1947–1997, 62, EE 14, 350
  • Sutt, T. Teoreetik ja filosoof (Kalju Paaver 60-aastane). // EL (1981) 12
  • K. Paaver: personaalnimestik. Tallinn, 1996.
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.