Juhan Aul

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Juhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897 Are vald29. august 1994 Tartu) oli eesti antropoloog, zooloog ja eugeenik.

19. märtsil 1938 kaitses ta oma doktoriväitekirja "Lääne-Eesti maakondade eestlaste antroplooogilisi tunnuseid ja tõuline kuuluvus".

Ta tegeles varakult teaduskirjanduse tõlkimisega, näiteks koos Juhan Karuga (1897–1923) tõlkis ta eesti keelde tähtsa Eduard Strasburgeri botaanikaõpiku ("Botaanika õpperaamat", ilmus 1926).

Tegeles eestlaste kehaparameetrite mõõtmisega, rajas füüsilise antropoloogia uurimisrühma. 1982. aastal ilmus uurimus "Eesti kooliõpilaste antropoloogia". Koos Kalju Paaveri ja Harry Lingiga kirjutas raamatu "Eesti NSV imetajad" (Tallinn, 1957).

Juhan Aul töötas Tartu Ülikooli õppejõuna kuni 1970. aastateni.

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Juhan Auli teine naine oli Marie Helene Aul, õpetaja ja Eesti Asutava Kogu liige. Kolmas abikaasa oli bioloogiaõppejõud Salme Aul.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Tema järgi on nimetatud habesääsklane Dasyhelea (Pseudoculiculicoides) auli (Remm, 1962).

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aaria tõugu pole olemas. Vaba Maa, 6. veebruar 1934, nr. 30, lk. 4.
  • Eesti sõduri kasvust ja raskusest. – Sõdur, 12. mai 1938, nr 18–19, lk 459–466.

Õpikuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juhan Aul. Inimese anatoomia: õpik bioloogidele. Tallinn, 1962 ja 1976.
  • Juhan Aul, Harri Ling. Selgroogsete zooloogia: õpik kõrgematele koolidele. Tallinn, 1962 ja 1969.
  • Juhan Aul. Zooloogia võõrsõnade leksikon. Tallinn, 1978

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juhan Aul Eesti biograafilises andmebaasis ISIK