Kaevandikärblased

Allikas: Vikipeedia
Kaevandikärblased
Kaevandikärbes

Kaevandikärbes

Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Kahetiivalised Diptera
Alamselts: Kärbselised Brachycera
Sugukond: Kaevandikärblased Agromyzidae

Kaevandikärblased (Agromyzidae) on sugukond kärbseid, kuhu kuulub umbes 1000 liiki pisikesi, kuni 3 millimeetri pikkusi kärbseid. Enamik liike on ühevärvilised ja tumedat värvi. Omapärane on kaevandikärblaste bioloogia: kõik liigid on taimtoidulised, vähesed liigid aga taimekahjurid.

Selle sugukonna kärbeste vastseid võib leida väga mitmesugustelt taimedelt ning kõigist taimeosadest peale juurte. Suurema osa liikide vastsed elutsevad taimede rohelistes lehtedes. Vastsed mineerivad lehtede parenhüümis, tekkivaid õõnsaid käike nimetatakse kaevanditeks. On levinud müüt, et kaevandi ehituse järgi saab hõlpsasti kindlaks teha kärbse liigi. Tegelikkuses on liigi (või isegi perekonna) määramiseks vaja tuvastada hulk peentunnuseid, mis pole sugugi lihtne kasvõi ainult kaevandikärbsete väiksuse tõttu. Suurem osa kaevandikärblastest on äärmiselt peremehespetsiifilised, nad suudavad edukalt areneda vaid üht kindlat liiki taime lehes. Väga vähesed liigid võivad elada paljudes eri taimedes (Phytomyza atricornis, kelle vastseid on leitud umbes 300 eri taimeliigilt). Kaevandikärblastel esineb ka Euroopas aasta jooksul tihti mitu põlvkonda, troopikas aga võib põlvkondade arv ulatuda kuni 14-ni aastas.

Aiakahjur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on ohtlike taimekahjustajate nimekirjas (vanasti karantiinsed kahjurid) reguleeritud liigid (Liriomyza huidobrensis, Liriomyza trifolii, Liriomyza sativae), kelle üksikuid leide on olnud imporditud taimsel paljundusmaterjalil. Eestis aiakahjurina esineb kohati (pms kasvuhoonetes, tomatil) Liriomyza bryoniae.

Kaevandikärbse vastsed (vaglad) kaevavad käike taime lehtedesse epidermise vahele ja leheroodudesse. Kaevandikäigud on ebakorrapärased, sõltuvalt kaevandikärbse liigist sirged, laikjad või spiraalikujulised, kasvades laiuselt vastse kasvamisega. Käigud on vastu valgust vaadeldes tavaliselt heledad, märgade mustade ja kuivade pruunide aladega. Kahjustus aeglustab taime kasvu ja harvadel juhtudel võib põhjustada taime (pms. noortaime) hävimise.

Kaevandikärbse 1–3 millimeetri pikkune hallikasmust kompaktse kehaga valmik on võimeline lühikesi vahemaid ületama lennates või kandub edasi tuulega.