Kaerajaan

See artikkel räägib tantsust; laulu kohta vaata artiklit Kaera-Jaan; Eesti animafilmi kohta vaata artiklit Kaera-Jaan (film)

Kaerajaan on lihtsa ehitusega ühe- või kahetuuriline eesti rahvatants, mida tantsitakse "Kaera-Jaani" saatel.

Tantsus osaleb enamasti 4 inimest (2 paari). A-osa võtmemotiiv (Toropil leitmotiiv) on aeglaste ja kiirete käärhüpete vaheldumine, alustades vasaku jalaga (kontratantsu traditsioon). B-osas 2+3 plaksu nelja kõnnisammuga poolringi on Ullo Toomi seade, mis hakkas kohe folkloriseeruma. Raudkatsi kaerajaanis on 2 plaksu ja 6 sammu. Paarilisega käevangus pöörlemine on kupparimuoride üks peamotiive.

Anna Raudkatsi 1926. aasta raamatus "Eesti rahvatantsud" on kaerajaan soveldatud (seatud) kujul kümnetuurilise tantsuna.

Kristjan Toropi raamatus "Kontratantsud" esineb 17 tantsukirjeldust, mida ta luges kaerajaani-tüüpi kontratantsude hulka. Avaldatud variantidest leidub ka üleminekutüüpe mõne teise sarnase kontratantsutüübi, näiteks kupparimuori ja "ehtsate kaerajaanide" vahel (tantsitakse kupparimuorilikku kaerajaani ja kaerajaanilikku kupparimuorit)^[1].

Sarnaseid tantse on tuntud ka Lätis ja Leedus. Lõuna-Tartumaalt levis tants 20. sajandi algaastatel üle Eesti ning sellest on arvukalt kirjapanekuid.

Alates 1999. aastast on Võnnu alevikus korraldatud "Kaera-Jaani" võistutantsimist rahvatantsurühmadele^[2].