Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel

Allikas: Vikipeedia
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel XIX üldtantsupeol.

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel ehk TÜ RKA on 1945. aastal loodud ja Tartu Ülikooli all tegutsev rahvakunstiansambel. Sinna kuulus 2010. aasta alguse seisuga kaheksa koosseisu jagu tantsijaid: tudengite segarühmad, neiduderühmad, vilistlasrühm ja vilistlaste lastest moodustatud mudilasrühm.

Nõukogude ajal oli ansambli nimeks Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambel (TRÜ RKA).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Metsanduse eriala tudengi Ilmar Reidla eestvõttel ühendati 1945. aastal kokku Tartu Riikliku Ülikooli eri teaduskondade rahvatantsurühmad. Tekkis 10–12 tantsupaariga rühm, mille juhendajaks oli algselt Reidla ise ning aastatel 19481952 kehakultuuriteaduskonna tudeng Ester Prinits. Esineti valdavalt üliõpilaste pidudel, kuid käidi ka mõnel pikemal kontsertreisil.[1]

1951. aasta eraldati Tartu Riiklikust Ülikoolist põllumajanduse, metsanduse ja veterinaariaga seotud erialad ning moodustati Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Ilmar Reidla eestvõttel asutasid tudengid oma enda eraldiseisva rahvatantsurühma, mis sai hiljem nimeks tantsuansambel Tarbatu.[2]

Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli tantsijad 1950. aastatel. Keskel on Helju Mikkel.

1953. aasta kevadeks oli ülikooli rühma alles jäänud vaid neli paari ja nõnda ühineti Helju Mikkeli juhendatava Tartu Õpetajate Instituudi rühmaga. Liitus uusi tantsijaid ja sügiseks 1954 sai võimaliks juba kahe segarühma ja ühe naisrühma moodustamine. Lisandus ka Elmar Luhatsi juhitav rahvapilliorkester. Moodustunud ansambli avakontsert anti 1955. aasta novembrikuus ja siis kuulus sinna juba üle 40 üliõpilase. Mikkel juhendas rahvatantsijaid, Luhats orkestrit ja Eleonora Voites lauljaid.[1]

1950. aastate teine pool kujunes väga edukaks. 1956. aastal valiti ansambli vanem segarühm esindama Eesti tantsijaid Eesti NSV kunsti ja kirjanduse dekaadil Moskvas, kust naasti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega. Kiiresti hakkaks kasvama ansambli esinemiste arv. Helju Mikkeli käe all valmisid sellised uued autoritantsud nagu "Vanaisa polka", "Otsapandjatse", "Sõlesepad", "Kärbis" ja "Kase all".[1]

1956 toimus Tartu Toomeorus ka esimene üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, mille korraldasid Richard Ritsing ja Helju Mikkel.[3]

Seppade tantsu esitamine ülikoolide festivalil Harkovis 1969. aastal.

Esimene välisreis toimus 1962. aastal, kui Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi sõprusnädala raames sai võimalikus esinemine Soomes.[1][4]

1964. aastal juunis peeti esimene TRÜ RKA lõpetanute vabariiklik kokkutulek. Üritust kajastas ka Eesti Raadio.[5]

Aprillis 1965 tähistas rahvakunstiansambel oma 20. sünnipäeva. Tollase Tartu Riikliku Ülikooli klubi juhataja Ants Siimer ja ansambli vilistlane Kaljo Soonets esitasid põhjaliku ülevaade ansambli tööst, mille alusel anti 4. septembril 1965 TRÜ Rahvakunstiansamblile Eesti NSV teenelise ansambli aunimetus.[1]

Filmi Elavad mustrid (1970) võtted.

1966. aasta kevadel kuulus ansamblisse kokku 98 inimest, kes jagunesid kahe segarühma, kahe naisrühma, rahvapilliorkestri ja lauluansambli vahel ning solistideks. Olid välja kujunenud omad sisemised traditsioonid nagu aastavahetuse haljaoksaõhtu, kevadine karikakrapäev, sünnipäevade tähistamise tavad ja pulmades väravate tegemine. Antud perioodi ühtedeks suuremateks kontsertreisideks olid 1969. ja 1973. aasta käigud Tšehhoslovakkiasse.[1]

TRÜ RKA 1984. aastal Hobu folgil.

Kui Helju Mikkel 1978. aastal pensionile jäi, siis võttis tema rolli üle juba 1966. aastal rahvakunstiansambliga liitunud ja seal nii tantsija kui ka treener olnud Henn Tiivel. Järgneval kümnendil käidi palju reisidel ning anti arvukalt kontserte. 1988. aasta Eesti kultuuri päevade raames jõuti isegi Vietnami, mis on jäänud kaugeimaks kohaks, kus TÜ RKA on seni üles astunud.[1]

TRÜ RKA juubelikontsert 1985. aastal Vanemuises.

Ansambli traditsioonid täienesid langevate lehtede õhtuga sügisel, kus võeti ansambli täieõiguslikuks liikmeteks seal aasta aega ansamblis tantsinud tudengeid.[1] Samuti sai tavaks käia suviti abiks Helju Mikkeli Haldja talus.[6]

Kuigi 1980ndate lõpu rahvusliku ärkamise tingimustes sai antud rohkelt kontserte ja esinemisi nii kodu- kui välismaal, siis vabaduse saabumine mõjus rahvakunstiansambli koosseisule üsnagi halvasti. Korporatsioonide ja seltside taaslubamise tõttu leidsid meestudengid endale mujalt tegevust ning ansambli tantsijaskond kahanes kiirelt. Samuti jäädi ilma treeningkohast, kui ülikooli klubi oli sunnitud välja kolima Tähe tänav 3 paiknevast hoonest. Kõik see tõi kaasa tõsisema madalseisu aastatel 19911996.[1] Koosseisust astusid välja ka lauljad ja pillimängijad.[6]

Uut hingamist tõi TÜ Rahvakunstiansambli 50. juubeli tähistamine, mille jaoks tulid kokku paljud varasemad tantsijad. Pärast 1995. aasta kevadel antud kontserti moodustus ka püsivalt koos käiv vilistlasrühm, kelle juhendajaks sai kuni 1999. aasta kevadeni Henn Tiivel. Samuti tuli sügisel 1996 taas kokku täiemahuline koosseis tantsijaid. Uued probleemid tabasid ansamblit aga 1998. aasta alguses, kui omandiküsimuste tõttu oldi sunnitud katkestama treeningud Sõbra majas. Olukord lahenes sama aasta sügiseks ning naasti Kalevi tänavale.[1]

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel pärast 2009. aasta kevadel Antoniuse õues antud kontserti "Tüdruku hõllandus".

Tantsijate arv hakkas taas kiirelt kasvama ning 1999. aastal võeti osa juba nii XIII Gaudeamusest Vilniuses kui ka XVI üldtantsupeost Tallinnas.[1]

1999. aasta veebruaris hakkas seni Tiiveli käe all harjutanud vilistlasrühm seniste liikmete Marge Värvi ja Kaljo Reigo juhatusel iseseisvalt trenni tegema. Treeningutel ja esinemistel saatis rühma lõõtspillil Kaido Reivelt.[7] Selline olukord jätkus kuni 2002. aasta sügiseni, kui vilistlaste eestvõttel kutsuti ansamblit juhendama Viljandi Kultuurikolledži lõpetanud noor tantsujuht Aveli Asber,[1] kellest sai 2003 rühma täieõiguslik juhendaja ja 2005 terve ansambli kunstiline juht.[7] Samuti liitus vilistlasrühm taas ansambli koosseisu.[6]

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel 2010. aasta SIVO festivalil Hollandis.

18. novembril 2000 toimus ansambli juubelikontsert Vanemuise Kontserdimajas, mis oli nõnda menukas, et sama kavaga jõuti esineda veel detsembris Tallinnas ja 2001. aasta kevadel Balti Rahvusvahelisel Tantsufestival Lätis Limbažis.[1]

2007. aasta lõpus asutati ansambli tegevuse haldamiseks MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel.[8] MTÜ tegevuse juhtimisel on olulist rolli mänginud vilistlasrühma liige Lauri Leht.

Rahvakunstiansambel 2014. aasta Gaudeamusel Lätis.

Alates 2009. aastast on mitmel korral antud kevadkontserte Antoniuse õues. On käidud esinemas Hollandis, Saksamaal, Soomes, Tšehhis jt riikides ning osaletud kõigil tantsupidudel.[1] Osaletakse igakevadisel Eesti rahvatantsuansamblite kokkusaamisel Lihaselõdvestus.

2010. aasta 20. märtsil tähistas ansambel enda 65 aasta juubelit etendusega Vanemuise väikses majas.[9] 14. märtsil 2015 tähistati enda 70 juubelit Vanemuise kontserdimajas.[10] Ansambli koosseis on järjepanu kasvanud ning ulatus 2015. aasta seisuga ligi 150 tantsijani, olles sellega läbi aegade suurim.[6]

Kunstilised juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Elavad mustrid" (1970), filmitud Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli 25. tegutsemisaasta puhul. Režissöör Andres Sööt.[11]
  • "Karikakrapäev" (2015), dokumentaalfilm rahvakunstiansambli 70-aastasest ajaloost. Produtsent Lauri Leht, režissöör Urmas Reisberg.[12][6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]