Kaerahelbepiim

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tootevalik
Oatmilk 1.jpg

Kaerahelbepiim ehk kaerapiim on kaerahelvestest veega immutamise teel saadav taimse piima liik.[1][2]

Joogi valmistamise tehnoloogia töötas 1990ndate alguses välja Rootsi teadlane Rickard Oste.[3] Kaerahelbepiimal on kreemjas tekstuur ja kaerahelbejas-maitse, mida toodetakse nii eri maitsete kui ka lisatud või lisamata suhkruga.

Toiduaine tarbijate seas on näiteks laktoositalumatusega inimesed,[4] kui ka veganid. Võrreldes lehmapiimaga, on kaerapiim väga keskkonnasõbralik, nõudes tootmisel vähem puhast vett ja maad.

Kaerahelbepiim, erinevat teistest taimsetest piimadest, mis aretati välja kolmetestkümnendal sajandil, töödeldi see esmalt välja alles 1990 aastal, kuid kogus populaarsust alles peale 2010 aastat. Aastatel 2017–2019 kümnekordistus kaerahelbepiima tarbimine maailmas.

Kaerapiima suurim tootja on firma Oatly.

2020 aastaks muutus kaerahelbepiim maailmas teiseks kõige populaarsemaks taimseks piimaks, jäädes alla kõigest mandlipiimale, kuid jõudes ette sojapiimast.

Kaerapiimast toodetakse veel kohvikoort, jogurtit, jäätist jms.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sojapiim on kõikide taimsete piimade eelkäija. Alates varajastest 20.sajandil saabus sojapiim aasiariikidest ja seda alustati müüma Euroopa ja Ameerika toidupoodides piimaasendajana inimestele, kes ei talu laktoosi. Selle populaarsus tegi ruumi ka teiste taimsete piimade jaoks poelettidel ja nii aretati välja ka kaerapiim.

Esimene näide kaerapiima tootmesest tuli Rootsist, inimeselt nimega Rickard Öste, kes töötas teadlasena Lund-i Ülikoolis ning uuris seal laktoositalumatust ja keskkonna säästlikku toidutootmist.

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaerahelbepiima tootmine sarnaneb ka teiste taimsete piimade tootmisele. Töötlemata kaeratera, on oma kõva koore tõttu seedimatu nii, et kaeraterad töödeldakse helvesteks. Töötlemine on samuti vajalik, et muuda kuiv helbesegu vedelaks.

Tootmine alustatakse sellest, et töödeldud helves segatakse sooja veega. Peale seda segu pursustatakse ja moodustub ühtlane mass. Ühtlasele massile lisatakse ensüüme, mis muudavad selle paksuks kaeraseguks.

Kaerasegul lastakse seista, et kõik vajalikud toiteained helvestest kätte saada. Seejärel kasutatakse filtreerimist, et paks kaerahelbesegu vedelikust eemaldada. Lõplikule vedelikule lisatakse toiteained nagu vitamiinid, mineraalid, maitsestajad, soolad, õlid, et taimset piima saaks tarbida loomse piima asemel, saades kätte kõik vajalikud toitained.


Vajalik veehulk, et toota 1 klaas (200g) piimajooki.

Piimatüüp

  • Lehmapiim- 131L
  • Mandlipiim- 74L
  • Riisipiim- 56L
  • Kaerapiim- 9L
  • Sojapiim- 2L

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Deswal, Aastha; Deora, Navneet Singh; Mishra, Hari Niwas (2014). "Optimization of Enzymatic Production Process of Oat Milk Using Response Surface Methodology". Food and Bioprocess Technology 7 (2): 610–618. doi:10.1007/s11947-013-1144-2. 
  2. Mäkinen, Outi Elina; Wanhalinna, Viivi; Zannini, Emanuele; Arendt, Elke Karin (2016). "Foods for Special Dietary Needs: Non-dairy Plant-based Milk Substitutes and Fermented Dairy-type Products". Critical Reviews in Food Science and Nutrition 56 (3): 339–349. PMID 25575046. doi:10.1080/10408398.2012.761950. 
  3. Antonia Hitchens (august 2018). "Hey, Where’s My Oat Milk? | Brooklyn residents embraced the non-dairy alternative. Then, one day, it was gone." (inglise keeles). The New Yorker. Vaadatud 05.01.2021. 
  4. Oliver Franklin-Wallis (29. jaanuar 2019). "White gold: the unstoppable rise of alternative milks | How wellness upstarts spoiled milk’s healthy reputation – and built a billion-dollar industry from juicing oats and nuts" (inglise keeles). TheGuardian.com. Vaadatud 05.01.2021.