Kaelkirjaku akaatsia
| Kaelkirjaku akaatsia | |
|---|---|
|
| |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Oalaadsed Fabales |
| Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
| Perekond |
Akaatsia Acacia |
| Liik |
Kaelkirjaku akaatsia |
| Binaarne nimetus | |
|
Acacia erioloba E.Mey., 1836 | |
| Sünonüümid | |
|
Acacia giraffe, Acacia haematoxylin | |

Kaelkirjaku akaatsia ehk kaameliastel-akaatsia (Acacia erioloba, sünonüümidena kasutusel ka Acacia giraffe ja Acacia haematoxylin) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Levinud Aafrikas nii lõuna kui ka põhja pool ekvaatorit, põhjas levinud kuni Iisraelini. Introdutseeritud ka Austraaliasse.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Enamasti kuni 13 m kõrge, võra laius kuni 5 m. Tüvi püstine, laiuvate okkaliste okstega. Fülloodid helerohelised. Õied helekollased, piklikes kobarates, ilmuvad enne fülloode. Kaunad hallid, kõverad, keskmiselt 12 cm pikad.
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Kasvukohana eelistab mitmesuguseid kuivi õhulisi muldi, on suhteliselt kuiva ja külmataluv. Kuivaperioodil heidab lehestiku maha. On tavalisemaid savannikoosluse puid, eriti oluline osa on tal Lõuna-Aafrikas Kalahari regioonis. Toidutaimeks paljudele savanniloomadele, eriti kaelkirjakutele. Austraalias on inimese poolt sissetooduna muutunud problemaatiliseks, tõrjudes välja kohalikke akaatsialiike.
Majanduslik tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]On kogu oma laia levikupiirkonna ulatuses kasutusel peamiselt tarbepuiduna.
Kultuuriline tähtsus
[muuda | muuda lähteteksti]Omab olulist kohta paljude Aafrika rahvaste elus. On tarbepuidu kõrval kasutusel ka puunikerduste materjalina.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaelkirjaku akaatsia |