Kaelkirjaku akaatsia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kaelkirjaku akaatsia
Kameldornbaum Canyon Lodge.JPG
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Perekond Akaatsia Acacia
Liik Kaelkirjaku akaatsia
Ladinakeelne nimetus
Acacia erioloba
E.Mey., 1836
Sünonüümid

Acacia giraffe, Acacia haematoxylin

Kaelkirjaku akaatsia vili ja seemned

Kaelkirjaku akaatsia ehk kaameliastel-akaatsia (Acacia erioloba, sünonüümidena kasutusel ka Acacia giraffe ja Acacia haematoxylin) on liblikõieliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud Aafrikas nii lõuna kui ka põhja pool ekvaatorit, põhjas levinud kuni Iisraelini. Introdutseeritud ka Austraaliasse.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti kuni 13 m kõrge, võra laius kuni 5 m. Tüvi püstine, laiuvate okkaliste okstega. Fülloodid helerohelised. Õied helekollased, piklikes kobarates, ilmuvad enne fülloode. Kaunad hallid, kõverad, keskmiselt 12 cm pikad.

Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvukohana eelistab mitmesuguseid kuivi õhulisi muldi, on suhteliselt kuiva ja külmataluv. Kuivaperioodil heidab lehestiku maha. On tavalisemaid savannikoosluse puid, eriti oluline osa on tal Lõuna-Aafrikas Kalahari regioonis. Toidutaimeks paljudele savanniloomadele, eriti kaelkirjakutele. Austraalias on inimese poolt sissetooduna muutunud problemaatiliseks, tõrjudes välja kohalikke akaatsialiike.

Majanduslik tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

On kogu oma laia levikupiirkonna ulatuses kasutusel peamiselt tarbepuiduna.

Kultuuriline tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Omab olulist kohta paljude Aafrika rahvaste elus. On tarbepuidu kõrval kasutusel ka puunikerduste materjalina.