K9 Kõu
K9 Kõu
| |
|---|---|
| Pikkus | 12 m |
| Laius | 3,4 m |
| Kõrgus | 2,7 m |
| Kaal | 47 t |
| Kiirus | maastikul maanteel kuni 67 km/h |
| Käiguvaru | maanteel 360–480 km |
| Suurtükk | 155 mm 52-kaliibrine haubits |
| Kuulipildujad | 1× 12,7 mm |
| Soomus | keevitatud terassoomus mm |
| Mootor | MTU MT 881 Ka-500 |
| Mootori võimsus | 1000 hj |
| Meeskond | 5 (komandör, sihtur, juht, kaks laadurit) inimest |
K9 Kõu (inglise keeles K9 Thunder; korea keeles K-9 자주곡사포, K-9 Jajugoksapo) on Lõuna-Korea 155 mm haubitsaga soomustatud liikursuurtükk. Relvasüsteemi algne tootja oli Samsung Aerospace Industries / Samsung Techwin. Tänapäeval toodab ja ekspordib K9 seeria liikursuurtükke Hanwha Aerospace.[1]
K9 veermiku baasil on valmistatud ka vastav laskemoonasoomuk K10, mis on mõeldud liikursuurtükkide automaatsemaks ja kaitstumaks laskemoonaga varustamiseks.
Eesti kaitseväes kannab relvasüsteem nime K9 Kõu.[2]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]K9 sarnaneb üldkontseptsioonilt, sealhulgas kasutamisel koos laskemoonasoomukiga, USA M109 liikursuurtükiga, kuid tegemist on hilisema ja uuesti läbi töötatud relvasüsteemiga. K9 ühendab 155 mm / 52-kaliibrise haubitsa soomustatud roomikveermikuga, millel on 1000-hobujõuline diiselmootor ja hüdropneumaatiline vedrustus.[1] Relvasüsteemi arendamisel on arvestatud asjaoluga, et selle kasutajateks on Lõuna-Koreas suurel määral ajateenijad.
K9 laskekaugus sõltub kasutatavast laskemoonast. Tootja andmetel on süsteemi laskekaugus üle 40 km ning maksimaalne laskekiirus 6–8 lasku minutis. Süsteem on võimeline tegema kolmelasulise valangu umbes 15 sekundiga ning kasutama niinimetatud shoot-and-scoot taktikat, mille puhul relv annab tulelöögi ja vahetab seejärel kiiresti positsiooni.[1][3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Arendusprogramm 155 mm / 52-kaliibrilise haubitsaga liikursuurtüki loomiseks algas Lõuna-Koreas 1989. aastal ning 1996. aastal testiti esimesi prototüüpe. Uus relvasüsteem loodi asendama seni kasutusel olnud K55/K55A1 liikursuurtükke, mis põhinesid Ameerika Ühendriikide M109 süsteemil. Lõuna-Korea valitsuse korraldatud K9 hanke võitis Samsung Aerospace Industries ning K9 seeriatootmine algas 1999. aastal.
Hiljem koondus K9 tootmine ja rahvusvaheline eksport Hanwha kontserni kaitsetööstuse alla. K9 perekonda kuuluvad mitmed riigipõhised variandid, sealhulgas Eesti K9 Kõu, Soome K9FIN Moukari, Norra K9 VIDAR, Poola K9A1/K9PL ning Austraalia AS9 Huntsman.
Lahingutegevuses
[muuda | muuda lähteteksti]Esmakordselt olid K9-d lahingus 2010. aasta 23. novembril, kui õppustelt naasev Lõuna-Korea merejalaväele kuuluv kuuest K9-st koosnev patarei sattus Põhja-Korea suurtükiväe tule alla Yeonpyeongi pommitamise intsidendi ajal ja seejärel vastas tulele.[4][5]
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal suurenes K9 rahvusvaheline tähtsus Euroopa riikide suurtükiväe moderniseerimisel. K9 süsteeme või nende variante on hankinud või tellinud muu hulgas Eesti, Soome, Norra, Poola ja Rumeenia.[6][7]
Eesti teenistuses
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti sõlmis 2018. aastal Lõuna-Koreaga lepingu K9 liikursuurtükkide ostmiseks. Esimesed K9 Kõu liikursuurtükid jõudsid Eestisse 2020. aasta augustis ning anti Kaitseväe relvastusse sama aasta sügisel.[2][8]
Hilisemate lisahangete tulemusel on Eesti tellinud kokku 36 K9 Kõu liikursuurtükki. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teatel läheb 36 liikursuurtüki soetamine maksma ligikaudu 120 miljonit eurot. 2025. aasta novembris jõudis Eestisse kuus uut K9 liikursuurtükki ning tarned pidid jätkuma ka järgmisel aastal.[9]
Eestis kohandab Lõuna-Koreast saabunud liikursuurtükke GoCraft. Kohanduste hulka kuuluvad muu hulgas Eesti oludele vastavad ilmastikukaitsed, sideseadmed ja sõdurivarustuse hoiupaigad. Ümberehituse järel antakse masinad diviisi suurtükiväerügemendi kasutusse.[9]
Kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti] | See osa vajab järjepidevat täpsustamist, sest K9 hankeid ja kohalikke variante uuendatakse kiiresti. vajab ajakohastamist. |
Praegused kasutajad ja tellijad
[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-Korea – K9 algne kasutaja. Süsteem loodi Lõuna-Korea relvajõudude K55/K55A1 liikursuurtükkide täiendamiseks ja asendamiseks.
Türgi – kasutab K9 tehnoloogial põhinevat liikursuurtükki T-155 Fırtına. Türgi variant ei ole otsene standardne K9, vaid kohaliku tootmise ja kohandustega relvasüsteem.
Poola – Poola AHS Krab kasutab K9 veermikku. Lisaks sõlmis Poola pärast 2022. aastat suured lepingud K9A1 ja K9PL liikursuurtükkide hankimiseks.[10]
India – kasutab K9 Vajra-T varianti, mida toodeti India armee jaoks kohaliku koostöö kaudu.[11]
Eesti – kasutab K9 Kõu liikursuurtükke. Eesti on tellinud kokku 36 K9 liikursuurtükki.[9]
Soome – kasutab K9FIN Moukari nime all tuntud K9 liikursuurtükke. 2026. aastal sõlmiti täiendav leping 112 K9 liikursuurtüki hankimiseks, mille tarned peaksid algama 2028. aastal.[7]
Norra – valis K9 liikursuurtükid ja K10 laskemoonasoomukid oma vanemate M109A3GNM liikursuurtükkide asendamiseks.[12]
Austraalia – hangib AS9 Huntsman liikursuurtükke ja AS10 laskemoonasoomukeid. Austraalia programmi LAND 8116 Phase 1 raames valiti Hanwha Defence Australia tarnima 30 AS9 liikursuurtükki ja 15 AS10 laskemoonasoomukit.[13]
Egiptus – sõlmis lepingu K9 perekonna liikursuurtükkide ja nendega seotud süsteemide hankimiseks.
Rumeenia – sõlmis 2024. aastal lepingu 54 K9 liikursuurtüki ja 36 K10 laskemoonasoomuki hankimiseks. Leping hõlmab ka laskemoona ja toetusmasinaid.[14]
Variandid
[muuda | muuda lähteteksti]- K9 Thunder – Lõuna-Korea algne 155 mm / 52-kaliibrise haubitsaga liikursuurtükk.
- K9A1 – moderniseeritud variant, millel on täiustatud tulejuhtimis- ja navigatsioonisüsteemid.
- K9 Kõu – Eesti Kaitseväe kasutatav K9 variant.
- K9FIN Moukari – Soome kasutatav variant.
- K9 VIDAR – Norra kasutatav variant.
- K9PL – Poola jaoks kohandatav K9 variant.
- AS9 Huntsman – Austraalia jaoks kohandatud K9 perekonna liikursuurtükk.
- AS10 – Austraalia jaoks kohandatud K10 tüüpi laskemoonasoomuk.
- T-155 Fırtına – Türgis toodetud K9 tehnoloogial põhinev liikursuurtükk.
- K10 ARV – K9 veermikul põhinev laskemoonasoomuk.
- K10 AARV - laskemoonasoomuki soomustatud variant
- K11 FDCV - Egiptusele disainitud tulejuhtimissõiduk, põhineb K10-l.
- K11A1 FDCV - uuem versioon, mis võimaldab kaugjuhtida kuni kolme K9A3-t.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 "K9 SPH". Hanwha Aerospace Europe (inglise). Vaadatud 6. juuni 2026.
- 1 2 "Esimesed liikursuurtükid K9 Kõu jõudsid Eesti Kaitseväe relvastusse". Eesti Kaitseväe koduleht. 9. oktoober 2020. Vaadatud 3. aprill 2021.
- ↑ "Hanwha Defense product brochure" (PDF). Hanwha Defense (inglise). Vaadatud 6. juuni 2026.
- ↑ "S. Korean Troops on High Alert After Shelling". Fox News Channel (inglise keeles). Associated Press. 24. november 2010. Vaadatud 6. veebruar 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Tae-hoon, Lee. "Extent of NK damage remains uncertain". The Korea Times (inglise keeles). Vaadatud 6. veebruar 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Romania to purchase South Korea's K-9 howitzers worth $920 mln". Reuters (inglise). 19. juuni 2024. Vaadatud 6. juuni 2026.
- 1 2 "Hanwha Aerospace signs K9 howitzer deal with Finland". Hanwha (inglise). 10. aprill 2026. Vaadatud 6. juuni 2026.
- ↑ "Eesti sõlmib lepingu 12 Lõuna-Korea liikursuurtüki ostuks". ERR. 21. juuni 2018. Vaadatud 6. juuni 2026.
- 1 2 3 "Eestisse jõudis 6 uut K9 liikursuurtükki". Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 24. november 2025. Vaadatud 6. juuni 2026.
- ↑ "Poola ostab mitme miljardi eest relvastust Lõuna-Korealt". ERR. 28. juuli 2022. Vaadatud 6. juuni 2026.
- ↑ Bedi, Rahul (8. oktoober 2015). "K9 selected for Indian Army SPH requirement" (inglise). IHS Jane's 360. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2017.
- ↑ Grevatt, Jon (22. detsember 2017). "Hanwha confirms K9 export to Norway". IHS Jane's 360 (inglise). Vaadatud 25. detsember 2017.
- ↑ "Huntsman SPH". Hanwha Defence Australia (inglise). Vaadatud 6. juuni 2026.
- ↑ "Hanwha Aerospace signs contract to supply Romania with K9 and K10 artillery systems". Hanwha Aerospace (inglise). 10. juuli 2024. Vaadatud 6. juuni 2026.