Kõrma
| Kõrma | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 30,3 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 8 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3809[3] | |
| Koordinaadid: 59° 19′ N, 26° 40′ E | |
  | |
 |
Kõrma on küla Lääne-Viru maakonna Vinni vallas. Küla asub Kirde-Eestis ja on üks piirkonna väikseima rahvaarvuga asulaid.[4] 2021.aasta andmetel elas seal 8 inimest.[5]
Aastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Rägavere vallas.[6]
Geograafia ja loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrma küla asub merepinnast 78 meetri kõrgusel ja hõlmab pindalalt 30,3 km2.[4] Kõrma küla territooriumil asub looduskaitsealune Kõrma väike-konnakotka püsielupaik, mille pindala on 0,3 hektarit. See ala on kaitse all haruldase väike-konnakotka (Clanga pomarina) pesitsuskoha tõttu.[7] Lisaks asub Kõrma küla territooriumil looduskaitsealune Kõrma Lendorava püsielupaik, mille pindala on 340,4 hektarit. See ala on kaitse all haruldase lendorava (Pteromys volans) pesitsuskoha tõttu.[8]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrma küla alasid hakati aktiivsemalt harima ja ümber kujundama 1880. aasta maareformi ajal. Mõisad, mis vajasid raha põllumajandusmasinate ostmiseks, hakkasid maid jagama kruntideks ja müüma taludeks. Lõuna-Eestis alustati müügiga varem, kuid peagi kasvas ostjate huvi Põhja-Eesti alade vastu, sealhulgas Kõrma, kuhu saabusid ostjad ka näiteks Riia kandist.[9]
Endised mõisa renditalud nimetati 1919. aastal alanud maareformi käigus ümber riigi rendikruntideks ja anti siis kasutamiseks põlisrendi alusel.[9]
1920ndatel olid Kõrma suurkülas järgmised talud: Kukemäe, Voorse, Tõnu, Uustalu, Adoni (rahvasuus Aaduni), Ivaski, Mardijüri, Kureli, Uuetalu, Kergala, Mardikese ja Sepa.[9]
Talude tegevuse lõpetas sundkollektiviseerimine.[9]
Talud
[muuda | muuda lähteteksti]- Talu nr 3 - Kukemäe Põllumaa - 5 tiinu, maa kokku ca 22 ha. Talu esimeseks omanikuks oli kohalik mees Madis Onga (1850-1923).[9]
- Talu nr 4 - Voorse Põllumaa - 11 tiinu, maa kokku ca 39 ha. Voorse talu rentnik, Vaekülas sündinud Hans Aavik (Awik, 1845-1908).[9]
- Talu nr 5 - Tõnu Põllumaa - 11 tiinu, maa kokku ca 39 ha. Talu ostis Torma kihelkonnast Roela mõisast 1870ndate lõpus Kõrmale rännanud Kristjan Joosep Abroi (1839-1929).[9]
- Talu nr 6 - Uustalu Põllumaa - 11 tiinu, maa kokku ca 43 ha. Talu ostis kohalik mees Hindrik Kergejalg (1850-1915).[9]
- Talu nr 7 - Adoni (Aaduni) Põllumaa - 11 tiinu, maa kokku 47,6 ha, Teadaolevalt oli talu esimeseks rentnikuks Kaarli mõisas sündinud Juhan Meier (1819-1877).[9]
- Talu nr 8 - Ivaski Põllumaa - 11 tiinu, maa kokku ca 49 ha. Uhtna lähedal Muru külas sündinud Juhan Kupp (1853-1940) oli esimene rentnik aastal 1898.[9]
- Talu nr 9 - Mardijüri (Tiidu) Põllumaa - 11 tiinu, maa kokku ca 44 ha. Talu hooned asusid ühes tükis karja- ja metsamaa külapoolsel serval. 1931. aastal üleskirjutatud Juhan Sarapuu (Sarrapu) jutustuse järgi tulnud Tiit Sarrapu 1875. aastal Torma kihelkonnast Kõrma külla. Tormas nad asusid Roela mõisa (praegu Voore) kuuendiku maal. Kuna Roela mõisnik nõudis suuremat renti, siis võeti Kõrmal rendile Mardijüri talu. Kõrma elanikele arvatavasti ei meeldinud pikad nimed ja nii hakati kutsuma uue rentniku eesnime järgi Tiidu taluks.[9]
- Talu nr 10 - Kureli Põllumaa - 5 tiinu, maa kokku ca 21 ha. Kureli ühes tükis krunt asus Miila küla piiril Mardijüri põllu- ja karjamaa vahel. Varem olevat see olnud metsavahikoht.[9]
- Talu nr 11 - Uuetalu Põllumaa - 12 tiinu, maa kokku ca 48 ha. Kõrma suurim, varem Toomas Tammekand’ile rendile antud Uuetalu krundi ostis 1905 Kaarel Bastig (1868-1943).[9]
- Talu nr 12 - Kergala Põllumaa - 11 tiinu, maa kokku ca 50 ha. [9]
- Talu nr 13 - Mardikese Põllumaa - 7 tiinu, maa kokku ca 43 ha. Mardikese koha ostis välja Pilistvere kihelkonnas Kiigeveres sündinud Jüri Türkel (1863-1930).[9]
- Talu nr 14 - Sepa Põllumaa - 7,5 tiinu, maa kokku ca 46 ha. Sepa talu esimene omanik, Triigi mõisas sündinud Mart loos (1842-1912).[9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti 2021. aasta rahvaloendus. Vaadatud 17.05.2025.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 "X-GIS 2.0 [maainfo]". xgis.maaamet.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. mai 2025. Vaadatud 16. mail 2025.
- ↑ "Vali tabel". andmed.stat.ee. Vaadatud 16. mail 2025.
- ↑ "adsavalik". xgis.maaamet.ee. Vaadatud 16. mail 2025.
- ↑ "Keskkonnaportaal | Andmed & kaart". register.keskkonnaportaal.ee. Vaadatud 16. mail 2025.
- ↑ "EELIS". infoleht.keskkonnainfo.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2024. Vaadatud 16. mail 2025.
- ↑ 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 9,11 9,12 9,13 9,14 9,15 Müller, Meeli; Halliksaar, Ants; Karjane, Kristel; Allikas-Pürn, Liina; Kärner-Rebane, Katrin (2021). Miila ja Kõrma külad sõnas ja pildis. Illustreerinud Kristel Karjane (esimene trükk). ISBN 9789916406052.
