Automaatika kateeder

Allikas: Vikipeedia

Automaatika kateeder oli Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI) Hanno Sillamaa juhtimisel moodustatud kateeder, mis töötas aastatel 19601992.

Kateedri nimetus võis algusperioodil olla kateedri poolt profileeritava (õpetatava) eriala järgi automaatika ja telemehaanika kateeder. Õppetöö toimus algul NSV Liidus kehtiva üleliidulise õppekava "Automaatika ja telemehhaanika" (kood 0606) järgi, hiljem paralleelselt ka teise üleliidulise õppekava "Automatiseeritud juhtimissüsteemid" järgi.

Automaatika ja telemehaanika õppekava[muuda | muuda lähteteksti]

Automaatika ja telemehaanika oli NSV Liidus kasutusel olnud mõiste, mis tähendas kompleksset spetsialiseerumist automaatikavahendite ja automatiseeritud süsteemide ning telemeetria ja kaugjuhtimise alal.

Kõrghariduse vallas oli automaatika ja telemehaanika eriala, millel õppetöö toimus 5 aasta jooksul üleriigilise (NSV Liidu üleliidulise) tüüpõppekava 0606 järgi.

TPI-s (TTÜ-s) toimus esimene üliõpilaste vastuvõtt sellele erialale 1958. aastal. Eriala koodiks oli energeetikateaduskonnas AA, kuid varsti moodustatud elektrotehnika teaduskonna õppekavana sai selle koodiks LA. Eriala kureerivaks kateedriks sai teaduskonnas automaatika kateeder.

Selle õppekava järgi õpetatud ligi 60 õppeaine hulka kuulusid alljärgnevas tinglikult alagruppidesse liigitatult toodud õppeained.

Üldained: tööstusökonoomika, ettevõtete organiseerimine ja planeerimine, tööseadusandlus, töökaitse, standardiseerimise alused, bibliograafia, ja muud, sealhulgas ühiskondlik-poliitilised ja sõjalise eriala ained.

Alusained: kõrgem matemaatika, kõrgema matemaatika eripeatükid, analüütiline geomeetria ja algebra, kujutav geomeetria, füüsika, keemia.

Üldtehnilised, mehaanika ja konstruktsiooniga seotud ained: tehniline joonestamine, teoreetiline mehaanika, masinate ja mehhanismide teooria ja täppismehhanismid, metallide ja teiste konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia.

Automaatikavahendite ained: automaatikaseadmete konstrueerimise alused, automaatikavahendite tehnoloogia, (automaatika) elektromagnetilised ja elektromehaanilised seadmed, elektrotehnilised materjalid, automaatikavahendite töökindlus.

Elektri- ja elektroonikaalased ained: elektrotehnika teoreetilised alused, elektroonsed ja pooljuhtelemendid, elektroonsed ja pooljuhtseadised, impulsstehnika, arvutustehnika, elektrimasinad, elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine.

Erialaained: automaatreguleerimine ja juhtimine, küberneetika matemaatilised alused, telemehaanika, tootmisprotsesside automatiseerimise alused, automaatide ja releeahelate teooria, automaatsed ajamid ja järgivsüsteemid, programmeerimine, algoritmid ja algoritmilised keeled.

Kursusetööd ja -projektid: automaatide ja releeahelate teooria, automatiseeritud ajam ja järgivsüsteemid, tootmisprotsesside automatiseerimise alused, ettevõtete organiseerimine ja planeerimine, elektromagnetilised ja elektromehaanilised seadmed, elektroonsed ja pooljuhtseadised, masinate ja mehhanismide teooria ja täppismehhanismid (töö ja projekt).

Erialapraktikad: õppepraktika, tööstuspraktika, diplomieelne praktika.

Lõpetamisel inseneridiplomi saamiseks tuli koostada diplomiprojekt (või erandina diplomitöö), ja seda edukalt kaitsta riikliku (eksami)komisjoni ees.

Õppekava lõpetajad said elektriinseneri kvalifikatsiooni.

Tallinna Polütehnilise Instituudi automaatika kateedris (millest hiljem sai Tallinna Tehnikaülikooli automaatikainstituut) oli see õppekava kasutusel kuni reformideni 1992. aastal.

Automatiseeritud juhtimissüsteemide õppekava[muuda | muuda lähteteksti]

Juba 1960ndate lõpus avati automatiseeritud juhtimissüsteemide eriala (kood LS). Selle lõpetajad said süsteemiinseneri kvalifikatsiooni.

1992. aasta reformide käigus nimetati see arvutisüsteemide erialaks (kood LAS, hilisem IAS).

Lisateavet[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Polütehnikumis oli vastav õppekava "Automaatika ja telemehaanika aparatuuri tootmine". Selle eriala lõpetajatele anti tehniku kvalifikatsioon õigusega töötada elektri madalpingeseadmete alal (kuni 1000 V).

Tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Kateedri juurde moodustati 1962. aastal tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratoorium. Algul võis laboratooriumi nimetus olla mõnevõrra teistsugune.

Laboratooriumi juhataja oli pikka aega Rein Jõers, teaduslik juhendaja aga Hanno Sillamaa.[viide?]

Probleemlaboratooriumis oli mitmeid uurimisgruppe ja/või osakondi. Pikemat aega toimis laboratooriumis mõõtevahendite osakond. Peale mitteelektriliste suuruste mõõtmise vahendite tegeleti selles ka elektriliste suuruste elektroonsete mõõtevahendite uurimise ja väljatöötamisega Tallinna Tootmiskoondise RET tellimusel. See osa probleemlaboratooriumist muudeti 1980-ndatel aset leidnud teaduskonna struktuuri reformide käigus mõõtesüsteemide laboratooriumiks elektroonika kateedri (hilisema elektroonikainstituudi) juures.

Automaatikainstituut[muuda | muuda lähteteksti]

Ülikoolide reformi ajal 1992. aastal muudeti kateeder koos probleemlaboratooriumiga automaatikainstituudiks, milles oli algselt 4 õppetooli, ja mis toimis kuni 2017. aasta reformideni TTÜs.[viide?]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]