Sisekõne

Sisekõne (ingl. k inner speech, covert speech, internal monologue, intrapersonal communication; sks. k erlebte Rede; sm. k sisäinen puhe; vn. k внутренняя речь) on mõtetes moodustatav endale määratud hääletu kõne, millel puudub seos kõneelundite liigutustega.^[1]^[2]

Kujunemine ja protsess[muuda | muuda lähteteksti]

Sisekõne, mida inimene kasutab verbaalses tunnetustegevuses ja oma tegevuse reguleerimises, hakkab kujunema 5-6 aasta vanuses privaatkõnest.^[3] Sisekõne tekkimise käigus langeb egotsentrilise kõne vokalisatsioon nullini, tekib tumm kõne ja see on ka peamine erinevus väliskõnest.^[2] Sisekõne kujunemise algus võib lastel hilineda: õpiraskustega lastel umbes kaks aastat, abiõpet vajavatel lastel koguni neli kuni viis aastat.^[4] Sisekõne protsessi käigus muutub kõne sõnadeks, opereerimine käib peamiselt kõne semantikaga.^[2] Iseloomulik on kõne lühendatus ja predikatiivsuse valitsemine.^[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

kõne (keeleteadus)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Eesti keele sõnaraamat 2019. https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/sisek%c3%b5ne/1?ieuser=false^{[alaline kõdulink]}
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Psühholoogilised uurimused. Tartu: Ilmamaa.
↑ Hallap, M, & Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine. Praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
↑ Karlep, K. (2005). Lev Võgotski ideede aktuaalsus tänapäeval. Haridus, 8, 30-35.

[1] Eesti keele sõnaraamat 2019. https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/sisek%c3%b5ne/1?ieuser=false^{[alaline kõdulink]}

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Võgotski, L. (2014). Mõtlemine ja kõne. Psühholoogilised uurimused. Tartu: Ilmamaa.

[3] Hallap, M, & Padrik, M. (2008). Lapse kõne arendamine. Praktilisi soovitusi kõnelise suhtlemise kujundamisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

[4] Karlep, K. (2005). Lev Võgotski ideede aktuaalsus tänapäeval. Haridus, 8, 30-35.

[1]

[2]

[3]

[4]