Kõdusoo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kõdusoo on metsatüüp, mis on kujunenud madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel.[1] Kõdusoodes on sootaimed asendunud arumetsadele, enamasti palu-, laane- ja salumetsale omaste taimedega.[2]

Väiksemate aladena on kõdusoometsad levinud üle Eesti, kogu pindala kokku 238 436 ha (2002). Range kaitse all on 2016. aasta seisuga 26 828 hektarit kõdusood.[3]

Kõdusoos on levinud peamiselt kuusikud. Leidub ka männikuid, kaasikuid ja sanglepikuid. Maapind on tugevasti künklik, sest kuivenduse tulemusel on maapind vajunud. Alusmets on hõre. Taimestikus esinevad puhmastaimedmustikas ja sinikas. Leidub palju rohttaimi, sealhulgas püsik-seljarohtu ja paiselehte.[1]

Eristatakse mustika- ja jänesekapsa-kõdusoometsa kasvukohatüüpi (Paali klassifikatsioon).[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kõdusoo kasvukohatüüp metsakuivendus. Tihemetsa metsanduslik loodusõpperada - Õppurile.
  2. Luuarada.doc
  3. Asko Lõhmus. "Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs". Keskkonnaministeerium. Kasutatud 12-03-2018.
  4. "Metsatüübid". Keskkonnaagentuur. Kasutatud 12-03-2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]