Kärstna mõisa kalmistu
Kärstna mõisa kalmistu on kalmistu Helme kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kannuküla külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas.
Kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Anrepid 1830. aastatel. Kalmistu on korrastatud arvatavasti 19. sajandi lõpul Walter von Engelhardti projekti järgi.
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Kalmistu asub Kärstna mõisa südamest pooleteise kilomeetri kaugusel lääne-edelas 136 meetri kõrgusel Kärstna mäel, mis on ümbruskonna üks kõrgemaid paiku ja millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. Mõisasüdamest kabelimäele kulgev tee on kujundatud maalilise alleena. Lühem allee suundub mõisast ka lõunasse, endise kihelkonnakeskuse Helme poole.
Kabel
[muuda | muuda lähteteksti]
Kalmistul olev kabel on ruudukujulise (7,5 × 7,5 m) põhiplaani ja sümmeetrilise fassaadilahendusega maakivihoone, mis oli kuni 2013. aastani varemeis. Hoone restaureeriti aastatel 2010–2013. Kabel taastamistööde eestvedajaks oli Külli Kuldkepp.[1]
Anrepi lõvi
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Anrepi lõvi
1844. aastal püstitati kabeli lähedusse 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile malmist lõvikujuline mälestusmärk (Anrepi lõvi), mille on modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Lõvikuju on identne nt Münsteris ja Lübeckis säilinud lõvimonumendiga ning valatud Berliini kuninglikus valukojas. 2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäppadest, mille 2007. aastal taastas skulptor Paul Uibopuu.
Kalmistule maetuid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Josephine Anrep-Elmpt (1806–1838)
- Josef Karl Anrep Anrep-Elmpt (1797–1860)
- Joseph Anrep-Elmpt (1843–1880)
- Reinhold Johann Philipp Anrep-Elmpt (1834–1888)
- Cäcilie Julie Philippine Anrep-Elmpt (1812–1892)
- Konrad (Kurt) von Anrep (1866–1922)
- Konrad Ferdinand von Anrep (1839–1924)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Haav, Margus. Kuulus lõvi ei pea enam rusuhunniku kõrval tukkuma. Sakala, 3. november 2013.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Helme". // Valgamaa Eesti V. Tartu 1932. Lk 334–335
- Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
- Alo Särg. "Kärstna (Kerstenhof)". // Viljandimaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2007. Lk 42–45
- Valdo Praust. "Kärstna mõis (Kerstenhof)". // Viljandimaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2010. Lk 151 ja 153
- Margus Haav. "Kuulus lõvi ei pea enam rusuhunniku kõrval tukkuma". Sakala, 2. november 2013. Lk 8
- "Kärstna marmorlaps jõudis suure ringiga koju tagasi". Tarvastu Teataja, veebruar 2014. Lk 1
- "Vana foto". Tarvastu Teataja, veebruar 2014. Lk 4
- Robert Treufeldt. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistutepärandis, 3. osa". "Vali Uudised", 4. aprill 2014. Lk 5
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kultuurimälestis nr 14680. "Kärstna mõisa kabeli varemed, 19.saj."
- Kärstna mõisa kalmistu Veljo Ranniku kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu
- Kärstna mõisa kalmistu ("Kabelimägi"). Viljandimaa kalmistute bibliograafia
- Kärstna mõis Eesti mõisaportaalis
- Mart Siilivask. Kärstna mõisa Anrep-Elmpt´ide perekonnakalmistu kabel. 2009. Muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitseameti kodulehel
- Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013
- "Üle 50 aasta kadunud Kärstna marmorlaps jõudis suure ringiga koju tagasi". Tarvastu Teataja, 11. veebruar 2014