Julia Pastrana
Julia Pastrana (1834 Sinaloa, Mehhiko – 25. märts 1860 Moskva) oli kaasasündinud hüpertrihhoosiga naine, kes osales 19. sajandil rändnäitustel Põhja-Ameerikas ja Euroopas habemega naisena. Mehhikost paiuti rahva seast pärit Pastrana sündis kuskil Sierra de Sinaloa osariigis ning suri 26-aastaselt Moskvas.[1] Ta sündis geneetilise haigusega – surmava hüpertrihhoosiga (või teisisõnu üldise hüpertrihhoosiga [2]), mis tähendab, et tema nägu ja keha olid kaetud sirgete tumedate karvadega. Lisaks olid naise nina ja kõrvad ebatavaliselt suured ning tal oli ebakorrapärane hambumus. Viimane asjaolu oli põhjustatud haruldase haiguse poolt, mida ta eluajal ei diagnoositud. Tegemist on igemete hüperplaasiaga, mis paksendab huuli ja igemeid.[2]
Charles Darwin kirjeldas teda järgmiselt: „Hispaania tantsija Julia Pastrana oli tähelepanuväärselt peen naine, kuid tal oli paks mehelik habe ja karvane laup. Teda pildistati ja tema karvadega täidetud nahka eksponeeriti kui näitust, kuid mis muudab meid murelikuks on see, et nii tal olid nii üla- kui alalõuas ebatavapärased topelt hambaread – üks rida asetses teise sees, millest Dr. Purland võttis vormi. Naise hambad ja nägu olid nagu gorillal“.[3]
Elu ja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Pastranat reklaamiti kui „habemega naist“, kes on midagi ahvi ja inimese vahepealset. Teda on uuritud mitmel korral, et hajutada eeldusi, et ta on Aafrika päritolu. Üks doktor Alexander B. Mott M.D. kinnitas, et naine on inimese ja orangutani paaritumise tulemus.[4] Teine Dr. S. Brainerd teatas, et ta on „erinev liik“.[5] Siiski kuulutas Samuel Kneeland Bostoni Loodusloo Ühingu võrdlev anatoom, et tegemist on inimesega, kes on India päritolu.[6] Sarnaselt märkis ka Francis Buckland, et tegemist on vaid „deformeerunud Mehhiko India naisega“.[5]
Theodore Lent (tuntud ka kui Lewis B. Lent) avastas esmakordselt Pastrana ja ostis ta naiselt, kes võis olla tema ema. Lent õpetas naise tantsima ja muusikat mängima ning viis ta ülemaailmsele tuurile, mille nimeks oli „Habemega ja karvane leedi“. Julia Pastrana õppis lugema ja kirjutama kolmes keeles. Hiljem abiellus Pastrana Lentiga ning jäi peagi lapseootele.
Moskva tuuri ajal sünnitas Pastrana lapse, kellel olid emaga sarnased sümptomid. Laps elas vaid kolm päeva ja ka Patrana suri viis päeva hiljem sünnitusjärgsetesse tüsistustesse.
Pärast surma[muuda | muuda lähteteksti]
Lent ei loobunud tuurist ning pöördus professor Suklovi poole Moskva Ülikoolist, kes mumifitseeris Lenti naise ja poja. Edasi demonstreeris Lent neid klaaskapis. Hiljem leidis Lent Pastrana tunnustega sarnaste tunnustega naise, abiellus temaga ja nimetas ta Zenora Pastranaks ning sai tema näitusega üsna rikkaks. 1884. aastal pandi Lent Vene vaimuhaiglasse, kus ta ka suri.
Pärast Lenti surma kadusid muumiad avalikkuse eest. Uuesti hakati neid eksponeerima Norras 1921. aastal kuni 1970. aastateni, mil kerkis protestikisa kavandatud USA tuuri pärast. Edasi ei olnud näitus enam avalikkusele nähtav. 1976. aasta augustis murdsid vandaalid hoidlasse ja lõhkusid muumiabeebi, järelejäänu sõid hiired. Julia muumia varastati 1979. aastal. Pärast keha leidmist hoiti seda Oslo Kohtuekspertiisi Instituudis, kuid seda ei suudetud tuvastada. Keha tuvastati alles 1990. aastal ning 1997. aastal pandi Julia igavesele unele suletud kirstu Oslo ülikooli anatoomiaosakonda. 1994. aastal soovitas Norra senat matta naise säilmed, kuid teaduste minister otsustas naise jätta teadlastele uuringute tegemiseks. Säilmete juurde pääsemiseks oli vaja eriluba.[1]
2. augustil 2012 teatati Norra suurimas ajalehes Aftenposten, et Pastrana maetakse lõpuks Mehhikosse [7]. Sinaloa osariigi kuberneri Mario López Valdeze, New Yorgi visuaalkunstniku Laura Anderson Barbata ja Norra ametivõimude abiga anti 2013. aasta veebruaris keha üle Sinaloa valitsusele, et Pastrana lõpuks maha matta.[2] 12. veebruaril 2013 maeti Pastrana katoliikliku tseremooniaga Sinaloa de Leyva kalmistule, mis asub naise sünnikoha lähedal. Julia Pastrana säilmeid oli tulnud ära saatma sadu inimesi.[8]
Näidend[muuda | muuda lähteteksti]
Näidend „The True History of the Tragic Life and Triumphant Death of Julia Pastrana, the Ugliest Woman in the World“ põhineb Pastrana elul. Näidendi kirjutas 1998. aastal Shaun Prendergast. Näidend toodi lavale 2003. aastal Texases, lavastas Kathleen Anderson Culebro, kelle õde oli Laura Anderson Barbato (osales Pastrana säilmete Mehhikosse toomise kampaanias). [2]
Film[muuda | muuda lähteteksti]
Marco Ferreri film „The Ape Woman“ (1964) põhineb Pastrana elulool.
14. oktoobril 2013 tehti film "Velvet", mis põhineb Julia Pastrana elul ja kogemusel. Algse stsenaariumi autorid olid Celso Garcia ja Francisco Payó González. „Velveti“ lavastas Celso García rahvusvahelisel tasandil, mida toetas hulk isikuid. Pärast filmi väljakuulutamist ilmus Mehhiko ajalehes Mural sellest artikkel.
Muusika[muuda | muuda lähteteksti]
Ass Ponys kirjutas ja lindistas laulu „Julia Pastrana“, mis ilmus nende albumil „Grim“. Laul räägib Julia Pastrana elust.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Lerma Garay, Antonio. Érase una vez en Mazatlán. Comisión para la Celebración del Bicentenario de la Independencia y Centenario de la Revolución. Culiacán. 2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Wilson, Charles (February 11, 2013). "An Artist Finds a Dignified Ending for an Ugly Story". New York Times. Retrieved February 11, 2013
- ↑ Darwin, Charles, The Variation of Animals and Plants Under Domestication, Vol. II. John Murray, London, 1868. p. 328
- ↑ Bondeson, Jan (1997). "The strange story of Julia Pastrana". A Cabinet of Medical Curiosities. I.B.Tauris. p. 219. ISBN 1860642284.
- ↑ 5,0 5,1 Buckland, F.T. (1865). Curiosities of Natural History, Vol. 2. London: Bentley. pp. 44–51.
- ↑ Born Different, p. 81
- ↑ "Hun ble vist frem som "apekvinne". Nå skal Julia Pastrana endelig begraves". Aftenposten.
- ↑ Stargardter, Gabriel (13 Feb 2013). "'Ugliest woman in the world' buried 150 years after end of tragic life". msn.news (Reuters). Retrieved 26 Feb 2013.