Juhan Albert Luur

Juhan Albert Luur (ka Johan Albert Luur, Juhan Luur, Johan Luur; 26. mai 1883 Sindi – 4. september 1937 Tartu) oli eesti haridustegelane ja poliitik.

Luur sündis Pärnumaal Sindis. Hariduse sai ta Narva Kreenholmi vabrikukoolis, Narva linnakoolis ja Narva gümnaasiumis, mille ta aastal 1904 kuldaurahaga lõpetas. Aastal 1908 lõpetas ta Peterburi keiserliku ajaloo- ja keeleteadusinstituudi cand. hist aukraadiga.

Pärast instituudi lõpetamist töötas ta Bakuus Aleksander III poeglaste gümnaasiumis õpetaja ja inspektorina. Lisaks täitis ta Kaukaasia õpperingkonna keskkoolide revidendi kohuseid. Bolševike tulekul oli ta Bakuu Eesti rahvusliku komitee liige ja selle ümbermoodustamisel Eesti konsulaadiks Aserbaidžaanis üks aasta konsulaadi sekretär.

Aastal 1921 pöördus ta tagasi kodumaale, oli seejärel Virumaal koolinõunik. Aastatel 1932–1934 oli ta Tapa Linna Ühisgümnaasiumi direktor, alates 1. augustist 1934 jälle koolinõunik Virumaal. 1930. aastate teisel poolel oli ta koolinõunik Võrumaal. Küsimusele (veebruaris 1937) Võrumaal töötavate õpetajate riigikeele oskuse kohta (peeti silmas venelastest ja sakslastest pedagoogide eesti keele valdamist) vastas Luur, et tema piirkonnas ei tööta riigikeelt mittevaldavaid õpetajaid, kuid mitmed koolijuhatajad ja õpetajad kõnelevad väga vigast eesti keelt ning tarvitavad kohalikku murrakut ja oma loomulikus arengus seismajäänud sõnade vorme.

Ta oli ka Narva linnavolikogu liige ja Narva karskusseltsi Võitleja esimees. II Riigikogusse oli ta valitud Kristliku Rahvaerakonna nimekirjas.