Juan Maldacena
Juan Martín Maldacena (sündinud 10 septembril 1968 Buenos Aireses Argentinas) on argentina päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik.
Haridus ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1991. aastal Río Negro provintsis asuva Balseiro Instituudi ja sai 1996. aastal Princetoni Ülikoolist doktorikraadi (PhD) füüsika alal (doktoritöö "Black Holes in String Theory"; juhendaja Curtis Callan). 1999. aastal sai ta MacArthuri fondilt MacArthuri stipendiumi.[1]
Maldacena oli aastatel 1999–2001 Harvardi Ülikooli füüsikaprofessor. Alates 2001. aastast töötab ta Princetonis asuvas Süvauuringute Instituudis professorina (2016. aastast Carl P. Feinbergi professor).[2]
Tal on USA, Argentina ja Itaalia kodakondsus.[2]
Teadus[muuda | muuda lähteteksti]
Maldacena töötab kvantväljateooria, kvantgravitatsiooni, stringiteooria ja teoreetilise füüsika valdkondades.[1] 1997. aastal avastas ta seose stringiteooria ja kalibratsiooniteooria vahel, mida nimetatakse N=4-supersümmeetriliseks Yangi-Millsi teooriaks.
2012. aastal väitis ta koos Leonard Susskindiga, et mustade aukude "tulemüüri paradoksi" on võimalik lahendada, kui kvantpõimunud osakesed on omavahel ühenduses väikeste ussiaukude abil.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2002 – Pius XI medal
- 2007 – Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind
- 2007 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2008 – Diraci medal (ICTP)
- 2012 – Issaak Pomerantšuki nimeline preemia
- 2012 – Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas
- 2013 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2013 – valiti Paavstliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2013 – valiti The World Academy of Sciencesi liikmeks[3]
- 2018 – Lorentzi medal
- 2018 – Albert Einsteini medal
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Juan Martin Maldacena. history.aip.org
- ↑ 2,0 2,1 Curriculum vitae. sns.ias.edu
- ↑ Maldacena, Juan Martin. twas.org