Joseph Alexander von Hübner

Allikas: Vikipeedia
Joseph Alexander von Hübner
Joseph Alexander von Hübner
Austria suursaadik Prantsusmaal
Ametiaeg
1849–1859
Austria suursaadik Kirikuriigis
Ametiaeg
1865–1867
Isikuandmed
Sündinud 26. november 1811
Viin
Surnud 30. juuli 1892
Viin
Alma mater Viini Ülikool
Autogramm

Joseph Alexander von Hübner (sünninimega Hafenbredl; 26. november 1811 Viin – 30. juuli 1892 Viin) oli krahv ja diplomaat Austrias ning Austria-Ungari keisririigis. Ta oli 1849–1859 Austria suursaadik Prantsusmaal ja 1865–1867 Kirikuriigis.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Joseph Alexander von Hübner õppis Viini Ülikoolis. 1833. aastal sai ta töökoha prints Metternichi riigikantseleis (Staatskanzlei). Metternich saatis ta neli aastat hiljem Pariisi atašeeks. 1841. aastal viidi Hübner üle Lissaboni saatkonda, kus ta sai sekretäriks.[1][2]

1844. aastal sai Hübner oma esimese tõsisema ametikoha Leipzigis konsulina.[3] 1848 saadeti ta Milanosse, kus ta juhtis Lombardia asekuningas Raineri korrespondentsi. 1848. aasta revolutsiooni ajal võtsd mässajad Hübneri pantvangina kinni ning hoidsid teda mitu kuud vangistuses.[4]

Hübneri vangilangemine tegi tast Viiini konservatiivide seas kangelase ning sai sekretärikoha Felix zu Schwarzenbergi valitsuses. Hübner aitas koostada Franz Joseph I trooniletulekut kinnitavaid dokumente. 1849. aastal määrati Hübner Pariisi Louis Napoleoni juurde suursaadikuks. Hübner ei suhtunud Napoleonisse hästi, pidades teda revolutsionääriks, mistõttu proovis ta takistada Prantsusmaa suhteid Sardiiniaga.[1][2] 1854. aastal ülendati Hübner paruniks.[2]

Hübner lahkus Prantsusmaalt 1859. aastal. Suurt rolli mängis selles otsuses Napoleon III sõnad talle uusaasta pidustustel: "Mul on kahju, et meie suhted teie valitsusega pole nii head, kui on seni olnud." See üllatas paljusid Austria delegaate ning tähendas neile diplomaatilises kontekstis sõda.[5] Samal aastal algaski Prantsusmaa-Sardiinia ja Austria vahel sõda, mis lõppes viimasele kaotusega.[6]

1859. aastal, pärast Viini naasmist, oli Hübner lühikest aega korrakaitse minister. Vahepeal oli ta kuni 1865. aastani erus, seejärel veel kaks aastat suursaadik Kirikuriigis. Pärast saadikukohalt lahkumist reisis Hübner välismaal, mille kohta ta ka mitu populaarseks saanud raamatut kirjutas.[2]

1879. aastal sai Hübner Austria keiserliku nõukogu eluaegseks liikmeks. Ta esindas sealses ülemkojas konservatiive ja kirikut. 1888. aastal ülendati Hübner krahviks. Oma hilisemas elus oli ta Euroopas oma reisiraamatute tõttu kuulsaks saanud.[3][2]

Joseph Alexander von Hübner suri 30. juulil 1892 Viinis.[2][7]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Through the British Empire." Avaldatud 1886. Kaks köidet.[8]
  • "The life and times of Sixtus the Fifth." Avaldatud 1872. Kaks köidet.[9]
  • "A Ramble Round the World, 1871: Japan." Avaldatud 1874.[10]
  • "Milano il 1848: nelle memorie del diplomatico austriaco Joseph Alexander Graf von Hübner." Avaldatud 1898.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Count Alexander Hübner". Vaadatud 20.08.2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Chisholm, 1911
  3. 3,0 3,1 "Hübner, Joseph Alexander von". Vaadatud 19.08.2023.
  4. "Hübner, Joseph Alexander : von". Vaadatud 20.08.2023.
  5. "Unfinished Business". Vaadatud 20.08.2023.
  6. "Second Italian War of Independence 1859". Vaadatud 20.08.2023.
  7. "Joseph Alexander Graf von Hübner". Vaadatud 20.08.2023.
  8. "Through the British Empire". Vaadatud 20.08.2023.
  9. "The Life and Times of Sixtus the Fifth". Vaadatud 20.08.2023.
  10. "A ramble round the world, 1871". Vaadatud 20.08.2023.
  11. "Milano il 1848: nelle memorie del diplomatico austriaco conte Giuseppe Alessandro di Hübner". Vaadatud 20.08.2023.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]