Jooksvate Sündmuste Kroonika
Jooksvate Sündmuste Kroonika (vene keeles Хроника текущих событий) oli aastatel 1968–1983 ilmunud omakirjastuslik perioodiline väljaanne, mida ilmus 63 numbrit.
Kroonika koosnes kuivas ja informeerivas stiilis esitatud kokkuvõtlikest teadetest sündmuste kohta Nõukogude Liidus. Püsirubriigid olid näiteks "Arreteerimised, läbiotsimised, ülekuulamised", "Kohtuvälised repressioonid", "Vanglates ja vangilaagrites", "Samizdati uudised", "Repressioonid Ukrainas", "Leedu sündmused" jne.
Ehkki kroonika koostajad viitasid pidevalt Nõukogude Liidu konstitutsioonile ja oma tegevuse legaalsusele, arreteeriti sellega seoses Natalja Gorbanevskaja, Juri Šikanovitš, Pjotr Jakir, Viktor Krassin, Sergei Kovaljov, Aleksander Lavut, Tatjana Velikanova jpt. Osaliselt koostati ja toimetati Jooksvate Sündmuste Kroonikat mõnda aega ka Eestis.
Jooksvate Sündmuste Kroonika eeskujul hakkas ilmuma teisigi põrandaaluseid ajakirjandusväljaandeid, sisaldades inimõiguste kaitse probleemikat, poliitvangide tutvustusi, ajaloolisi fakte, mida ametlik meedia maha vaikis jne.
Leedus hakkas 1972. aastal ilmuma Leedu Katoliku Kiriku Kroonika (ilmus kuni 1989. aastani)[1], selle kõrval ka Aušra (1975–1988). Kiievis ilmusid Ukrainski Visnik (1970–1975) ja Ukraina Helsingi Grupi infobülletään (1978–1980). Lätis püsivaid väljaandeid ei ole teada, Toronto ülikooli koostatud nimekiri sisaldab peamiselt Läti juutide ajakirju. Gruusia väljaanded kestsid lühemat aega. Armeenias on väljaanne Anun Aireniki ilmunud aastail 1966–1982.[2]
Tallinnas levitati venekeelseid väljaandeid, aga ka põrandaaluseid ajakirju Eesti Rahvuslik Hääl (1970–1974) ja Eesti Demokraat (1972–1974). Suunitluse ja ülesehituse poolest oli Jooksvate Sündmuste Kroonikaga kõige sarnasem väljaanne Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis (1978–1986, mille toimetajaiks olid esmalt Jüri Adams, seejärel Viktor Niitsoo, Arvo Pesti ja lõpus Mati Kiirend). Tartus ilmus Poolpäevaleht (1978–1979, Hubert Jakobs); Kohtla-Järvel Isekiri (1983–1985, Holger Kaljulaid); siis juba MRP-AEG Infobülletään (1987–1989, Eve Pärnaste, Viktor Niitsoo).