Joniškis

Joniškis
leedu	Joniškis
poola	Janiszki
	Joniškise kesklinn
	Joniškise lipp Joniškise vapp
Pindala	9 km²
Elanikke	8466 (1.01.2023)
Koordinaadid	56° 14′ N, 23° 37′ E

Joniškis (leedu^ⓘ) on linn Põhja-Leedus, Joniškise rajooni ja Joniškise valla halduskeskus. Joniškis asub Audruve ja Sidabre jõe ääres, merepinnast 60 meetri kõrgusel. Joniškise vana saksakeelne nimi on Jonischken.

See on Võru sõpruslinn, teised sõpruslinnad on Kapyl, Konin, Vimmerby ja Sulingen. Linna läbib Šiauliai ja Riia vaheline raudtee.

Linnas on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on korvpallimuuseum, ajaloomuuseum, 1901. aastal ehitatud katoliku kirik, 1823. aastal ehitatud Valge sünagoog ja 1865. aastal valminud Punane sünagoog.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

11 500 (2005)
10 700 (2009)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Joniškise elanikest leedulasi 97,56%, venelasi 1,16%, lätlasi 0,22%, poolakaid 0,19%, valgevenelasi 0,15%, ukrainlasi 0,11% ja teiste rahvaste esindajaid 0,57%.^[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Joniškise piirkonda on kirjalikult esmamainitud XIII sajandil, toona elasid seal semgalid. Linna lähistel asub vana semgalite Sidabrene linnus. Linna ennast on kirjalikult esimest korda mainitud 23. veebruaril 1536. Toona kuulis Vilniuse piiskop Jonas, et sealsete piiriäärsete alade elanikud on ikka veel paganad ja otsustad need ristida. Ta lasi Joniškisesse ehitada kiriku, millest sai kohaliku kihelkonna keskus. Tema järgi on linn ka nime saanud.

Zygmunt III Waza loal sai 4. juulil 1616 Joniškisest linn. Seda läbis tähtis Riia ja Tilsiti vaheline kaubatee. Joniškis allus Leedu suurvürstidele ja seda hallati Šiauliaist. XVII sajandil mainitakse esimest korda sealset luteri kirikut (selle uus hoone valmis aastal 1863. Aastal 1759 hoidsid ülestõusnud talupojad kaks kuud linna enda käes.

Juudid asusid linna elama 1737. aastal. Nende arv kasvas jõudsalt, 1897. aastal oli linna 4774 elanikust 2272 juuti. XIX sajandil oli linn tähtis laatade pidamise paik, seal käisid kaubitsejad nii Venemaalt kui ka Saksamaalt.

1921. aastal avati linnas lätikeelne kool. Enne Teist maailmasõda elas linnas ligi 900 juuti, seal asus kolm sünagoogi. 29. augustil 1941 viidi sealsed juudid linnalähedasse metsa, kus nad maha lasti.^[3] Nõukogude ajal rajati linna suur teraviljakombinaat.