Jojo
|
See artikkel räägib mänguasjast; laulja kohta vaata artiklit JoJo |
Jojo (eesti keeles varem ka yo-yo) on mänguasi, mis koosneb kahest kokkupandud ümmargusest kettakesest, mille keskel on nöör. Nöörist tõmmates hakkab ketas keerlema ja kerib nööri ümber oma telje, venides pikaks ja tulles mängija kätte tagasi.
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Jojo päritolus ei olda kindlad, kuid üldiselt arvatakse seda pärinevat Hiinast. Esimene kirjalik märge jojo kohta pärineb Vana-Kreekast, aastast 500 eKr. Tollal oli tegemist kas puidust, metallist või põletatud savist ketastega ning neid nimetatigi lihtsalt kettaks. Tollal oli tavaks, et kui laps sai täisealiseks, viis ta oma lapsepõlveasjad annina jumalatele. Arvatakse, et põletatud savist kettad olidki pigem kingid jumalalile kui päris mänguasjad. Sellest perioodist on säilinud maalitud vaase, millel pildid jojoga mängivast noorukist. Nii vaasid kui ka säilinud kettad on hoiul Ateena Rahvusmuuseumis. Ka vanades Egiptuse templites on säilinud joonistusi, mis meenutavad jojod.[1]
16. sajandi Filipiini jahimehed olla peitnud end puu otsa, pidades jahti umbes 6-mmeetrise nööri otsa seotud kiviga, mida nad suutsid peale viset enda juurde tagasi tõmmata. Peetakse tõenäoliseks, et lisaks Kreekale reisis jojo Hiinast ka Filipiinidele, kus see on pikka aega olnud populaarne laste mänguasi.[2]
Veel üks dateeritud jojo mainimine pärineb 1765. aastast – India päritolu miniatuursel käsitsi maalitud kastil on kujutatud punases kleidis tüdrukut, kes mängib jojoga. 16. sajandi lõpul rändas jojo idamaadest Euroopasse, Šotimaale, Prantsusmaale ja sealt edasi Inglismaale. Reisides sai see tuntuks erinevate nimede all. 1789. aasta maalil, mis kujutab Prantsuse kuningat Louis XVII mängimas, on näha mänguasi l’emigrette ehk jojo.[3][4] Pariisi jõudis jojo aastal 1791, edasi levis see kõikjale üle Prantsusmaa ning seda hakati nimetama joujou de Normandie. Inglased kutsusid mänguasja prantsuskeelse nimega bandalore, märkimaks, et tegemist on Prantsuse moenarride mänguasjaga.[5] Seda olevat tuntud stressileevendajana: jojoga maandasid ärevust giljotiini järjekorras ootajad ning Napoleoni sõdurid enne Waterloo lahingut.[6]
Jojo Ameerikas
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Ameerikas sai esimene jojo hullus hoo sisse 19. sajandi keskel, mil mitmed toojad patenteerisid täiustatud jojo. 20. sajandi alul avaldas populaarteaduslik ajakiri Scientific American juhised, kuidas seda mänguasja valmistada.[7]
Kaasaegne jojo sai populaarseks 1920. aastatel. Ühes Lõuna-California hotellis töötas portjee Pedro Flores, kes köitis hotellikülaliste tähelepanu sellega, et mängis lõunapauside ajal jojoga. Flores nägi tähelepanus ärivõimalust ning hakkas jojosid tootma. Donald F. Duncan nägi 1928. aastal Californias esimest korda jojot. Aasta hiljem ostis ta Floreselt idee üle. Duncani ettevõte kogus miljoneid kliente, korraldades võistlusi, kus jojo-tšempionid" said mänguasjaga võistelda erinevate trikkidega nagu "koeraga jalutada", "kuud tulistada", "hälli kiigutada" ja "ümbermaailmareisil käia". 1960. aastate alguses kõlas riiklikus televisioonis reklaam: "Kui see pole Duncan, pole see jojo!" (originaalis “if it isn’t a Duncan, it isn’t a yo-yo!”). Seoses kõrgete maksude ja kaubamärgi kaitse kohtuasjaga astus Duncan ärimaailmast kõrvale 1965. aastal, jojosid valmistanud Flambeau Products jätkas tootmisega.[8]
Jojo Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis sai jojo populaarseks 1930. aastatel.[9] Ajalehtedes on teateid, et kummalise kettakesega mängimise komme, mis on haaranud tervet Euroopat, jõudis Eestisse 1932. aasta sügisel. Pea igapäevaselt kirjutatakse mööda maad levivast jojo haigusest, millesse inimesed nakatuvad vanusest, soost, sotsiaalsest staatusest ja ametist sõltumata.[10]
Eestis sai nn jo-jo haigus alguse Tartust. 1932. aasta Päewalehes kirjutatakse, et paari nädalaga oli uus mäng kõikjale trügimas:
praegugi on selle imeratta wedrutamist näha kohwikutes, tänawal ja perekondades. On kujunenud juba rekordi tagaajaminegi. Räägitakse, et keegi noormees olewat saanud 340 korda ketast järjest wibutada.
Esimesed jojo kettad oli valmis teinud keegi treial, kuid peagi hakkas neid tootma ja üle riigi müüma ka vabrik Estico ning tellimusi saadi ka välismaalt. Päewalehes kirjutatakse jojo maania kohta:
Tänavusel sügisel on aga wallandunud eriline raskemakujuline taud, see on n. n. jo-jo tõbi. Kõikide olewate tunnuste järgi näib, et see tõbi järjekindlalt süweneb ja nõuad uusi ohvreid. Lähed kohwiku ja waatad: härrad ja daamid kohwiklaast taga istudes muudkui wibutavad kätt üles ja alla – jo-jo jookseb aina. Tänaval tuleb wastu saatkond koolipoisse, kellel tunnid lõppenud ja lähewad koju. Wähemalt pooltel neist on jo-jo ja muudkui “pumpavad”.[11]
Sama kiirelt kui jojo populaarseks sai, sellega mängimise hullus ka taandus. Uus tõusulaine tuli 1990. aastatel riigikorra muutudes, mil muutus popiks kõik läänelik. Müügile jõudnud jojod olid plastist ja sageli kandsid need mõne tuntud brändi logo.
Võistlused
[muuda | muuda lähteteksti]Jojode käsitlemine on saanud spordialaks, milles korraldatakse nii rahvuslikul tasemel kui ka maailmameistrivõistluseid.[12] [13][14] Jojosid reklaamitakse tänapäeval nende isikute kaudu, kes on nimekatel võistlustel tipptulemuse teinud.[15]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Oliver, Valerie. "History Of The Yo-Yo". Museu of YoYo history. Vaadatud 10. aprillil 2025.
- ↑ Oliver, Valerie. "History Of The Yo-Yo". Museum of Yo-Yo history. Vaadatud 10. aprillil 2025.
- ↑ Oliver, Valerie. "History Of The Yo-Yo". Museum of Yo-Yo history. Vaadatud 10. aprillil 2025.
- ↑ "Diabolo, l'emigrette & la dame de pique". Eudaemonist. 1.12.2020. Vaadatud 10. aprillil 2025.
- ↑ Oliver, Valerie. "History Of The Yo-Yo". Museum of Yo-Yo history. Vaadatud 10. aprillil 2025.
- ↑ "1932: JOJO HAIGUS JÕUAB AVINURME". Ajavakk. 2020. Vaadatud 13. aprillil 2025.
- ↑ "Duncan Yo-Yo". National Museum of Play. 2025. Vaadatud 10. aprillil 2025.
- ↑ "Duncan Yo-Yo". National Museum of Play. 2025. Vaadatud 10. aprillil 2025.
- ↑ http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s686837&nid=160020
- ↑ "1932: JOJO HAIGUS JÕUAB AVINURME". Ajavakk. 2020. Vaadatud 13. aprillil 2025.
- ↑ "Jo-jo haigus Tartus". Digar, Päewaleht. 30.10.1932. Vaadatud 13. aprillil 2025.
- ↑ "Mehhiklane selgitab jojomeistrit". Sakala. 22.04.2000. Vaadatud 13. aprillil 2025.
- ↑ "Vaata! Yo-Yo võistluse esikoha võitjate trikid panevad pea ringi käima". Postimees, Elu24. 21.08.2015. Vaadatud 13. aprillil 2025.
- ↑ "2025 contest season". YOYOCONTEST. 2025. Vaadatud 13. aprillil 2025.
- ↑ "Introducing the New YoYoFactory Miracle! - Mir & Miri Kim - 2024 World YoYo Champions Signature YoYos!". Yoyoexpert. 10.01.2025. Vaadatud 13. aprillil 2025.