Johnny Weissmüller

Allikas: Vikipeedia
Johnny Weissmüller 1940. aastatel.

Johnny Weissmuller (sünninimega Peter Johann Weissmüller, ungari-saksa päraselt János Weißmüller; 2. juunil 1904 Freidorf, Ungari kuningriik (tänapäeval Timișoara, Rumeenia) – 20. jaanuar 1984 Acapulco, Mehhiko) oli USA näitleja, ujuja ja mitmekordne olümpiavõitja, kes oli kuulus Tarzani-filmides osalenud peaosalisena.

Weissmüller vanemad olid saksa keelt rääkinud Petrus Weißmüller ja Erzsebet Kerschil ja ta sündis Freidorfis. Freidorf on tänapäeval osa Rumeenia Timișoara linnast.

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui Johnny Weissmüller oli seitsme kuu vanune, rändas nende pere SS Rotterdam laevaga USA-sse. Nad lahkusid Rotterdamist 14. jaanuaril 1905. aastal ja saabusid New Yorki 12 päeva pärast. Nende nimed kirjutati inglisepäraselt Peter, Elizabeth ja Johann Weissmuller. Perre sündis 3. septembril 1905. aastal Windberis Pennsylvanias laps, kes sai nimeks Peter Weissmuller, juunior.

Lapsena Johnny ja tema noorem vend Peter olid usinad ujujad ja see meeldis neile väga, kuid isa suri ja Johnny pidi tööle minema, et perekonda ülal pidada.

Spordi karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Weissmülleri esimene amatöörvõistlus oli 6. augustil 1921. aastal ja ta võitis AAU-meistrivõistlustel 50 jardi vabaujumise. Weissmüller rääkis et sündis Windberis ja andis sünniajaks noorema venna Peteri aja. Nii oli kindel, et ta sai ujuda USA olümpiakoondises ning see oli otsustav USA passi saamisel, sest muidu poleks tema osalemine USA koondise ridades olnud võimalik. Peter väitis, et tema on vanem vend Johnny.

19. juulil 1922. aastal Weissmüller ületas Alameda basseinis Duke Kahanamoku 100 m vabaujumises maailmarekordi ajaga 58,6. Ühtlasi oli ta esimene, kes suutis ujuda 100 m alla ühe minuti. 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis tuli ta 20. juulil samal distantsil olümpiavõtjaks eelmiste mängude võitu kaitsma tulnud Kahanamoku ees. Weissmüller võitis Pariisis veel kuldmedali 400 m vabaujumises ja 4x200 m vabaujumise teatevõistluses. Ta kuulus ka USA pronksmedali saanud veepalli meeskonda.

Neli aastat hiljem 1928. aasta olüpmpiamängudel Amsterdamis võitis Weissmüller kuldmedali 100 m vabaujumises ja 4x200 m vabaujumises.

Karjääri jooksul püstitas ta 28 maailmarekordit ja võitis 52 USA meistritiitli ning ei kaotanud amatöörina ühtegi võistlust.

Saavutused spordis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näitleja karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Weissmüller alustas 1929. aastal modelli- ja näitlejakarjääri. Esimene filmiroll oli kõrvalosa filmis Glorifying the American Girl. Tõeline karjäär algas siis, kui ta sõlmis seitsme aastase lepingu Metro-Goldwyn-Mayeriga ja debüteeris Tarzanina 1932. aastal filmis "Ahvide Tarzan" ("Tarzan the Ape Man"). Tema filmirollist tuli kohe rahvusvaheline sensatsioon ja film sai väga suure menu osaliseks. Weissmüller esines kuueteistkümne aasta jooksul kokku 12 Tarzani-filmis.

MGM-ga Weissmüller tegi kuus Tarzani filmi, kus kõigis Janena osales Maureen O'Sullivan ja viimases kolmes filmis Tarzani pojana Johnny Sheffield. 1942. aastal läks Weissmüller RKO(Radio-Keith-Orpheum)Picturesi, kus ta tegi veel kuus Tarzani filmi. Neist viies esimeses oli Sheffield poja osas ja viimases neljas osas oli Janena Brenda Joyce.

Kuigi Weissmüller ei olnud esimene Tarzani filmide kangelane, oli tema menu aluseks kindlasti pikk kasv, pronksikarva nahavärv ja täiuslikult arenenud lihastega Tarzani kehastamine, keda peeti mehelikkuse ideaaliks. Tarzanina kaitses ta julgelt oma Aafrika kuningriigis asukaid jahimeeste eest. Kindlasti oli tema kõige osavam liikutus filmis see, kui ta tagus rusikatega vastu rinda ja lasi kuuldvale Tarzani röögatuse.

Tarzani karjääri järel Weissmüller osales Columbia Picturesis aastatel 1948-1954 kolmteistkümnes "Jungle Jim" filmis. 1955. aastal alustati "Jungle Jimi" telesarja tootmist ja seda tehti 26 seeriat.

Hilisem elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johnny Weissmüller oli abielus viis korda. Viimane naine oli Maria Bauman, kellega ta oli abielus 1963. aastast kuni surmani. 1950. aastate lõpus läks ta ärimaailma, kuid seal ei läinud tal kuigi hästi. Ta jäi pensionile ja kolis Fort Lauderdalesse Floridas 1965. aastal. Floridas elas ta 1973. aastani, mille järel läks ta elama Las Vegasesse. 1976. aastal osales ta viimast korda filmis (Won Ton Ton, the Dog Who Saved Hollywood), mis jäi ka tema viimaseks esinemiseks avalikkuse ees. Viimased aastad elas ta Mehhikos Acapulcos, kus ta 1984. aasta jaanuaris 79-aastaselt suri.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]