Johannes von Wesenberg
Johannes von Wesenberg (ka Johannes de Wesenberch) oli 14. sajandi Liivimaa kõrgvaimulik, kes oli Tartu, Saare-Lääne, Tallinna ja Århusi toomhärra.
Johannes von Wesenberg pärines tõenäoliselt Eestimaa hertsogkonna aadli seast, kuid pole selge, kas Wesenbergide suguvõsa sai nime Rakvere saksakeelse nime järgi või pärinesid nad hoopis Holsteini samanimelisest aadlisuguvõsast.[1] Ka suguvõsa esimene esindaja Eestimaal, vasall 13. sajandi lõpus ja 14. sajandi alguskümnendeil, kandis samuti Johannes de Wesenbergi nime.[2] Toomhärra Johannes de Wesenberchi on esmamainitud 1321. aastal, kui ta oli Tallinna toomhärra. Sel aastal rajas mõjuvõimas Århusi toomhärra Brotherus Diaconus enda toomkapiitli juurde uue toomhärrakoha ning esitas sellele kohale Johannes de Wesenberchi. Selle otsuse kinnitasid ka Århusi piiskop ja toomkapiitel.[3]
Kolm aastat hiljem, 1324, kinnitas paavst Johannes XXII Johannes de Wesenbergile ka Tartu toompraosti (toomkapiitli juhi) koha, mida ta oli taotlenud juba alates Tartu piiskop Nikolausi ametiajast (1313–1323). Kuid paavsti otsuse vaidlustasid Tartu piiskop Engelbert von Dolen ja toomkapiitel ning 1328. aastal tühistas paavst Wesenbergi ametissemääramise.[4]
Tartu toomhärrakohast ilmajäämine ei takistanud siiski Wesenbergi edasist karjääri teises piiskopkondades: 1332. või 1333. aastal on teda mainitud Saare-Lääne toomhärrana.[5] 1338. aastal viibis ta aga tulevase Taani kuninga Valdemar IV kaaskonnas ning teda nimetati Saare-Lääne toomskolastikuks ja Århusi toomhärraks.[6] See on ka viimane teade tema kohta.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Astaf von Transehe-Roseneck. Die ritterlichen Livlandfahrer des 13. Jahrhunderts: eine genealogische Untersuchung. Würzburg, 1960, lk 100–101.
- ↑ Transehe-Roseneck, Die ritterlichen Livlandfahrer, lk 100; Diplomatarium Danicum. 2. række. 6. bind, 1306-1312. Toim. Franz Blatt ja Kåre Olsen. Kopenhaagen, Munksgard, 1948, nr 6, 25; Diplomatarium Danicum. 2. række. 7. bind, 1313-1317. Toim. Franz Blatt ja Kåre Olsen. Kopenhaagen, Munksgard, 1956, nr 111, 163.
- ↑ Diplomatarium Danicum. 2. række. 8. bind, 1318-1322. Toim. Franz Blatt, Gustav Hermansen, C. A. Christiansen ja Kåre Olsen. Kopenhaagen, Munksgard, 1953, nr 341, 342.
- ↑ Leonid Arbusow vanem. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag." in: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1911, 1912 und 1913 (1914), lk 233; Leonid Arbusow noorem, "Römischer Arbeitsbericht. I." in: Latvijas Universitãtes raksti = Acta Universitatis Latviensis, 17, lk 285–442, siin lk 354 ja 357.
- ↑ Leonid Arbusow vanem. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert (Fortsetzung)." in: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1901 (1902), lk 137
- ↑ Diplomatarium Danicum. 2. række. 12. bind, 1337-1339. Toim. Franz Blatt ja C. A. Christiansen. Kopenhaagen, Munksgard, 1960, nr 82
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu, 10. J’accuse – tapmisest, rüüstamisest ja teistest hirmsatest kuritegudest. Järg Johann von Wesenbergi loole, blogi.linnamuuseum.ee, Carlsbergi stipendiaadid