Johannes Valgma

Johannes Valgma (aastani 1935 Johannes Watmann; 4. august 1908 Põltsamaa – 1. jaanuar 1975 Tallinn) oli eesti pedagoog ja keeleteadlane.

Haridus

Valgma lõpetas 1926 Põltsamaa Gümnaasiumi, 1934 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna. Oli 1934–1938 Viljandi Tütarlastegümnaasiumi ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, aastast 1938 Tartus keskkooliõpetaja, 1940-1941 Tartu IV keskkooli (Hugo Treffneri Gümnaasium) direktor, 1948–1952 Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1952–1959 ning 1962–1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse kateedri vanemõpetaja, 1966–1974 dotsent, 1959–1962 |Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi eesti keele, kirjanduse ja ajaloo sektori juhataja.

Uurimisvaldkonnad

Valgma uurimisvaldkonnad olid eesti keele grammatika ja õppemetoodika.

Töökohad

Valgma oli Eesti NSV haridusministeeriumi eesti keele ja kirjanduse komisjoni liige ja kauaaegne esimees. Ta koostas mitukümmend eesti keele õpikut ja keelekäsiraamatut, millest paljud ilmusid kordustrükkides. Oma tegevuse viimastel aastatel oli ta ka vabariigi õigekeelsuskomisjoni liige.

Tunnustus

• 1967 – Eesti NSV teeneline õpetaja

Teoseid

• Eesti keele õigekirjutus ja kirjavahemärkide tarvitamine. Tallinn, 1957;
• Kirjavahemärgid. Tallinn, 1960;
• Interpunktsiooni metoodika küsimusi. Tallinn, 1963;
• Eesti keeleõpetuse reeglid. Tallinn, 1963, 3 1971;
• Stiiliharjutustik. Tallinn, 1966, 1982;
• Sõnastusõpetuse algmed. Tallinn, 1965, 1973;
• Eesti keele grammatika (kaasautor N. Remmel). Tallinn, 1968, 1970;
• Eesti keele ortograafia programmeeritud õpik. Tallinn, 1969;
• Eesti keele morfoloogia programmeeritud harjutustik. Tallinn, 1973, 1992;
• Kirjuta õigesti! Tallinn, 1974.

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide: Sar-Y. Lisa TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1035-1036

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.