Johannes Ruven

Allikas: Vikipeedia

Johannes Ruven (18. oktoober 1902 Peterburi – 2. aprill 1942 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Töötas 19231940 Tallinna elektrijaamas montööri ja ametnikuna, lõpetas 1938 Tallinna Kolledži, oli 19401941 ajalehe Sirp ja Vasar vastutav sekretär ning NLKP liige (1941).

Ruven hukati Saksa okupatsiooni ajal, süüdistatuna kommunistlikus meelsuses.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud novelle, näidendi ja ka vesteid (varjunime Jaak Räbal all).

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Novellikogud
    • "Võitlus" (1931)
    • "Julius Jürgens võidab enese" (1937)
  • Näidend
    • "Süüdlased" (1936)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]