Johannes Ruven

Johannes Ruven (18. oktoober 1902 Peterburi – 2. aprill 1942 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Töötas 1923–1940 Tallinna elektrijaamas montööri ja ametnikuna, lõpetas 1938 Tallinna Kolledži, oli 1940–1941 ajalehe Sirp ja Vasar vastutav sekretär ning NLKP liige (1941).

Ruven hukati Saksa okupatsiooni ajal, süüdistatuna kommunistlikus meelsuses.

Looming

Kirjutanud novelle, näidendi ja ka vesteid (varjunime Jaak Räbal all).

Teosed

• Novellikogud
  • "Võitlus" (1931)
  • "Julius Jürgens võidab enese" (1937)
• Näidend
  • "Süüdlased" (1936)

Välislingid

• Johannes Ruven Eesti biograafilises andmebaasis ISIK