Johann Wilhelm Friedrich von Hezel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Johann Wilhelm Friedrich von Hezel 1792. aastal Dresdenis avaldatud gravüüril, autor

Johann Wilhelm Friedrich von Hezel (ka Hetzel; 16. mai 1754, Königsberg15. juuni 1824[1], Tartu) oli teoloog, orientalist ja keeleteadlane, Tartu Ülikooli eksegeetika ja idamaiste keelte professor[2] 1802–1820[3] ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna esimene dekaan pärast ülikooli taastamist 1802. aastal[4][5].

Hezeli isa oli pastor Königsbergis[6].

1780–1786 elas ta Tüüringis Ilmenau linna lähistel Grenzhammeris. Enne Tartusse tulekut õpetas ta ka Giesseni ülikoolis, kus tema loenguid kuulas saksa teoloog ja klassitsist Friedrich Karl Rumpf (1772–1824).

Hezel valdas saksa, araabia, heebrea, kreeka, prantsuse, ladina ja inglise keelt[2]. Ta avaldas prantsuse, inglise, heebrea, araabia jt keelte õpikuid ja grammatikaid, samuti töid paleograafia ja numismaatika alalt.

Tartu Ülikoolis 19. sajandi algul toimunud võitluses ratsionalismi ja pietismi vahel seisis Hezel selgelt ratsionalismi poolel, 1809. aastal avaldas ta Uue Testamendi tõlke ratsionalismi vaimus. Selle tagajärjel võeti talt 1813. aastal õigus lugeda eksegeetilisi aineid. Ta lahkus professori ametikohalt seoses 1820. aastate alguses toimunud usuteaduskonna pietistliku reformiga.[7]

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Tema naine Charlotte Henriette von Hezel (neiupõlvenimega Schwabe, 1755–1817) tegutses peamiselt mehe sekretärina. 1779. aasta maist alates andis ta Tüüringis Ilmenaus kaheksa kuu vältel välja kaks korda kuus ilmunud naisteajakirja "Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht" (teistel andmetel 70 numbrit).[8][9][10][11]

Hezelil oli üks tütar, kes abiellus professor Christian Heinrich Gottlieb Köchyga (1769–1828). Nende poeg oli viiulivirtuoos William Köchy (1815 – pärast 1846).

Tema poeg Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel õppis 1802–06 Tartu Ülikoolis ja kaitses 1808. aastal filosoofiadoktori kraadi. Hiljem töötas ta Tartus advokaadina, linnasündikuna (1810) ja ülikooli sündikuna (1812–19)[12] ning avaldas käsitlusi Liivimaa õigusest.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni Teise maailmasõjani kandis Hezeli nime praegune Juhan Liivi tänav, kus Hezel oli elanud nüüdse arhiivihoone kohal asunud majas kuni surmani. 2012. aasta veebruaris otsustas Tartu linnavolikogu nimetada Hezeli järgi kesklinnas majadeta tänava, mis viib Juhan Liivi tänavalt Karl Ernst von Baeri tänavale[4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Surmadaatum võib olla ka 12. juuni 1824.
  2. 2,0 2,1 Hezel andmebaasis EEVA
  3. http://tartu.ester.ee/record=b1450253~S1*est
  4. 4,0 4,1 "Tartu sai J. W. F. Hezeli tänava" Tartu Postimees, 23.02.2012
  5. Teistel andmetel 1801-1820: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/5567/oppejkor.pdf?sequence=1
  6. Hezel, Wilhelm Friedrich, Allgemeine Deutsche Biographie
  7. Tarmo Kulmar, Urmas Petti, Alar Laats "Eesti teoloogiateaduse ajaloost: Teoloogia ja selle õpetamine kuni 18. sajandi lõpuni"
  8. Katherine R. Goodman "Amazons and Apprentices: Women and the German Parnassus in the Early Enlightenment" Camden House, 1999
  9. Melanie Archangeli "Charlotte von Hezel and Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht: An Eighteenth-Century Challenge to Gender and Genre"Women in German Yearbook 14 (1998), lk 71–89
  10. Melanie Archangeli "Subscribing to the Enlightenment: Charlotte von Hezel Markets Das Wochenblatt fürs schöne Geschlecht"Book History 2 (1999), lk 96–121
  11. Carol Strauss Sotiropoulos "Early feminists and the education debates: England, France, Germany, 1760–1810" Fairleigh Dickinson Univ Press, 2007, lk 244
  12. Hezel TLÜAR rahvusbibliograafia isikuandmebaasis

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland" Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1829, S. 280–292 ; Napiersky, C.[arl] E.[duard], Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1859, S. 263–264
  • "Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960" Hrsg. von Wilhelm Lenz. Wedemark: Verlag Harro von Hirschheydt, 1998, S. 319
  • "Eesti kirjanduse ajalugu" I köide. Toim. A. Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk 384, 385, 389, 390
  • Hasselblatt, Cornelius "Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart" Berlin–New York: Walter de Gruyter, 2006, S. 192
  • Suits, Gustav "Eesti kirjanduslugu" Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu), lk 107, 129–130, 150